/nginx/o/2019/06/27/12304056t1h3ea6.png)
Viie riigi teadlased asuvad kosmosest tuvastama Läänemere kõrgussüsteemide erinevusi, et võimaldada ühtse kõrgusliku nivoopinna kasutuselevõttu rahvusvaheliste infrastruktuuriprojektide elluviimisel.
Tehnikaülikooli teadlased uurivad kosmosest Läänemere kõrgussüsteemide erinevusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii saaks mereäärsete riikide ühisprojektide, näiteks Tallinn-Helsingi tunneli, projekteerimis- ja ehitustöödel hakkama ühtse kõrgussüsteemiga ega peaks tegelema segadusseviivate ümberarvutustega.
Arvestades satelliitasukohamäärangu süsteemide (näiteks GPS ja Galileo) laialdast kasutuselevõttu, on täpsed kõrgusandmed ning riikidevaheline ühildatavus kriitilise tähtsusega mitmes uues tehnoloogiavaldkonnas. Näiteks isejuhtivad sõidukid ja laevad ning mobiilsed robotid. Eriti oluline on see ka merenavigatsioonis, kuna teadlaste töö tulemusel on võimalik täpsustatult esitada Läänemere riikide merekaartidel sügavusi ühtses süsteemis.
Teadlased kasutavad oma töös Euroopa Liidu kaugseire programmi Copernicus raames orbiidile saadetud seiresatelliitide andmeid. Näiteks saadab 700 kilomeetri kõrgusel kosmoseavarusi kündva Sentineli satelliidi tehisavaradar (synthetic aperture radar - SAR) mikrolaine-impulsse Maa suunas ning arvutab tagasipeegelduva signaali kulgemisaja põhjal vahemaa. SAR seadmega saab tuvastada maapinna punktide omavahelisi geomeetrilisi seoseid ning nende ajalisi muutusi mõnemillimeetrise täpsusega. Erinevalt tavaliste optiliste sensoritega tehtavatest kosmosepiltidest ei sõltu radarandmed ilmastikuoludest ega pilvkattest.
«Ärgem unustagem, et asume jääajajärgse maatõusu piirkonnas, kus kõrgused pidevalt muutuvad! Teise suure eelisena on kosmoseandmeid kasutades võimalik üheaegselt jälgida väga suuri piirkondi. Nii ongi selle projekti eesmärgiks Läänemere regiooni riikide kõrgussüsteemide omavaheliste erinevuste väljaselgitamine, mis loobki eeldused ühtse lähtenivoopinna kasutuselevõtuks,» ütles Tehnikaülikooli geodeesiaprofessor Artu Ellmann.
Tulemuste valideerimiseks kaasatakse ka traditsioonilisi täppisandmestikke nivelleerimisest, merevaatlusjaamadest ning GPS-püsijaamadest. On ju Läänemere regiooni kohta olemas palju erinevaid ja pikkade aegridadega andmeliike, mis võimaldavad kontrollida väljatöötatava metoodika paikapidavust, et hiljem seda rakendada ka maailma teistele piirkondadele.
Tallinna Tehnikaülikooli geodeedid koostöös Müncheni Tehnikaülikooli, Saksa Kosmoseuuringute Keskuse, Soome Geodeesia Instituudi, Rootsi Maamõõduameti ning Poola Teaduste Akadeemia kosmoseuuringute keskuse teadlastega osalevad uurimisprojektis, mis rakendab satelliitseire andmeid Läänemere riikide kõrgussüsteemide ühtlustamiseks. Maikuus toimuski Tallinnas rahvusvahelise koostööprojekti Geodetic SAR for Baltic Height System Unification avakoosolek, kus jaotati osaliste vahel tööülesanded ning visandati detailne tegevusplaan aastani 2021. Teadlaste tööd rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.