Eesti osaleb esimest korda Euroopa Kosmoseagentuuri missioonis

Komeedipüüdja illustratsioon Euroopa Kosmoseagentuurist. Foto: ESA

Tartu Ülikooli teadlased osalevad rahvusvahelises kosmosemissioonis «Komeedipüüdur», mille Euroopa Kosmoseagentuur valis välja enam kui 20 missiooniettepaneku seast.

Missiooni eesmärk on uurida komeeti, mis on väljunud Öpik-Oorti pilvest ja läheneb Päikesele. Sellised komeedid võivad anda täiesti uusi teadmisi elu tekke kohta meie Päikesesüsteemis ja võimalike tulevikuohtude kohta.

Ambitsioonika missiooni elluviimiseks on vaja välja töötada uue põlvkonna tehnoloogial põhinev optiline teleskoop, millega saab komeete pildistada (ingl OPIC, OPtical Imager for Comets). Selle abil võib tulevikus aegsasti märgata Maale lähenevaid ohtlikke objekte ja samuti võib see olla igapäevases kasutuses näiteks autonoomsete robotsõidukite juhtimissüsteemides. Eestlased arendavad teleskoopi koostöös partneritega Soome Aalto Ülikoolist ja tehnilisest uurimiskeskusest VTT. Tartu Ülikooli Tartu observatoorium on uurinud koostöövõimalusi ka Tallinna Tehnikaülikooli ning Eesti ettevõtetega Milrem, Hedgehog ja Crystalspace.

«Komeedipüüduri» konsortsiumis esindavad Eestit Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna teadur Mihkel Pajusalu ja kosmosetehnoloogia osakonna vanemteadur Andris Slavinskis, kes alustasid oma teadlaskarjääri ESTCube-1 meeskonnas ning on nüüdseks läbinud järeldoktorantuuri vastavalt Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) ja NASA Amesi uurimiskeskuses.

Teleskoobi nimi OPIC ei ole juhuslik. See on kummardus Eesti astronoomiakoolkonna rajajale Ernst Öpikule, kelle järgi kutsutakse osaliselt ka Öpik-Oorti pilve. Just Öpik algatas aastatel 1930–1934 Tartu ja Harvardi observatooriumi koostöö meteooride vaatluse vallas, asutas Harvardis meteooriuurimise rühma ning lõi meteooride atmosfääris põlemise ja meteoriitide planeediga põrkumise teooria.

OPIC-u teleskoopi on võimalik arendada tänu kosmoses juba töötanud kaameratele, mis olid ESTCube-1 ja Euroopa Kosmoseagentuuri tudengisatelliidi ESEO pardal. Samuti tulevad kasuks kogemused, mida omandatakse Tartu observatooriumis maavaatluskaamera EOI (ingl Earth Observation Imager) väljatöötamise käigus.

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi direktor Anu Reinart kinnitas, et tajub selgelt missioonis osalemisega kaasnevat vastutust. «See on tõesti meie kosmosetehnoloogia läbimurre: pärast seda, kui Nõukogude kosmoseprogramm Eesti teadlaste ja inseneride jaoks sulgus, on meil esimest korda võimalus oma tehnoloogiaga suures missioonis osaleda,» rääkis Reinart.

«Seni oleme mitme missiooni (GAIA, Planck, ARIEL, ATHENA) teadusrühmades kaasa löönud oma teadusrahastuse piires. Tehnoloogia arendamiseks vajalik järjepidev pühendumine ja ressursid ületavad aga ühe töörühma piirid. Kas suudame Eestile avanenud võimaluse ära kasutada, tuua tagasi noored talendid ja võtta vastu suured proovikivid, oleneb nüüd Eesti teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastusest,» lisas Reinart

«Komeedipüüdur» on F-klassi ehk kiire missioon. Sõna «kiire» (ingl fast) viitab lühikesele elluviimisajale: missiooni valikust väljumisvalmiduseni peaks jääma umbes kaheksa aastat. Missiooni arendusmeeskond on rahvusvaheline ja seda juhivad Inglismaa teadlased.

OPIC-u teleskoobi eeldatavat vaatevälja saab vaadata missiooni illustreerivast animatsioonist. Rohkem infot «Komeedipüüduri» missiooni kohta on Euroopa Kosmoseagentuuri veebilehel.