/nginx/o/2019/06/20/12283257t1h672d.jpg)
On oht, et huntide ja koerte ristandite hordid võivad tulevikus Euroopa hundid välja suretada, väidab hiljuti läbi viidud uuringu juhtivuurija.
Teadlased: ristumine koertega ohustab Euroopa hunte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huntide ja koerte hübriidid on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, sest huntide loomulikke elupaiku hävitatakse ja nad puutuvad järjest enam kokku hulkuvate koertega. See aga seab ohtu huntide «geneetilise identiteedi».
Uuringu tulemustest selgub, et enamik uurimuses osalenud neljakümnest teadlasest on ühel meelel probleemi allika osas, kuid nad ei suuda kokku leppida, kuidas peaks tegutsema edasi.
«Peame selle probleemiga tegelema enne, kui hunt-koertest hübriidid hakkavad omakorda paarituma huntidega ning tulevaste hübriidide hordid kaotavad loodusest puhtaverelised hundid,» ütles juhtivuurija Valerio Donfrancesco, Exeteri ülikooli Cornwalli Penryni linnaku ökoloogia ja looduskaitse keskusest.
«Me väidame uuringus, et teadlaste üksmeel on otsustusõigusega inimeste tegudele ärgitamisel väga oluline ning aitab suurendada ühiskonna teadlikkust sellel väga tähtsal loodusteemal. Me teame hunt-koertest hübriidide elukeskkonnast, käitumisest ja sotsiaalsetest struktuuridest nii vähe, et see omakorda annab probleemile veel lisatasandi.»
Uuring, kus teadlased said oma seisukohti anonüümselt väljendada, tõi päevavalgele nende ühise arusaama, et inimestele peaks põhjalikumalt selgitama, mis on koerte hulkuma lubamise tegelikud tagajärjed, ning et valitsused peaksid eraldama kõik hunt-koertest hübriidid väikestest ja veel säilinud metsikute huntide karjadest.
Teadlased ei leidnud aga ühist seisukohta selles, kuidas hübriide ja hulkuvaid koeri huntidest eemal hoida, ning kas nad tuleks kinni püüda, steriliseerida ja seejärel vabaks lasta või hoopis magama panna.
«Erimeelsused tekkisid erineva taustaga teadlaste, nagu ökoloogide ja geneetikute erinevatest eetilistest väärtushinnangutest, erinevate sekkumisviiside tõhusust puudutavate andmete puudulikkusest ning kohati ilmnenud murest, et praktilistel kaalutlustel võib hübriidide kinni võtmine olla seaduse silmis samaväärne huntide tapmisega,» selgitas Donfrancesco.
«Hübriidide ohjamine ning hunt-koertest ristanditest rääkimine ei tohiks olla tabuteema, eriti teadusringkondades. Just sellise piiride kompamise kaudu arendamegi teadlaste üksmeelt, sest edasised uurimused saavad juba tegeleda näiteks kontroll-meetmete tõhususe ja tasuvuse ning moraalsusega. Teadlased ei tohiks probleemi eirata ainult sel põhjusel, et lahendust on keeruline leida,» ütles uuringu kaasautor Paolo Ciucci Rooma Sapienza Ülikoolist.
Kaasautor, doktor Nibedita Mukheriee Exeteri ülikoolist lisas: «Loodetavasti aitab erimeelsuste ja nende põhjuste esile toomine kujundada ühtse teadusliku arusaama ning aidata meil seda keerulist küsimust tõhusalt lahendada.»
Euroopas elab umbes 17 000 hunti, kes liiguvad eri suuruses karjades.
Uuring avaldati väljaandes Frontiers in Ecology and Evolution ning selle pealkiri on «Teadlaste diskussioonid teemal, kuidas tegeleda Euroopa hunt-koertest hübriididega» («Unravelling the scientific debate on how to address wolf-dog hybridization in Europe»).
Üks paljudest artikli kaasautoritest, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil kommenteerib asja nii:
«Neis Euroopa riikides, kus huntide asustustihedus on suhteliselt madal, hunt on range kaitse all ning hulkuvaid või metsikuid koeri on palju, on see väga tõsine probleem. Meil probleem nii tõsine pole, kuid mitte ka olematu: intensiivse küttimise tulemusel lõhutakse hundikarja sotsiaalne struktuur, mis võib tuua kaasa vajaduse paarilise otsimiseks koerte seast. Eestis on teada hundi ja koera ristumisel sündinud pesakonnad 2008. aastal Läänemaal ning 2014. aastal Võrumaal.