Arktikas võib tänavu tulla taaskord rekordiline sula

Pilt on illustreeriv. Foto: Saso Litšivski/SIPA/Scanpix

Teadlaste sõnul võib sel aastal tulla Arktikas taas suurem sula, sest selleks vajalikud tingimused on olemas ning Gröönimaal on juba mõõdetud rekordsoe õhutemperatuur.

2012. aastal püstitati nii Arktika ookeani madalaima merejää ulatuse kui ka Gröönimaa liustiku sulamise rekord. Sel aastal võivad mõlemad rekordid uueneda, hoiatas Taani meteoroloogiainstituudi (DMI) kliimateadlane Ruth Mottram.

«See sõltub vägagi selle aasta ilmastikutingimustest,» lisas ta.

12. juunil mõõdeti Gröönimaal Qaanaaqi ilmajaamas õhutemperatuuriks 17,3 kraadi Celsiuse järgi, mis on kõigest 0,3 kraadi madalam 2012. aasta 30. juunil mõõdetud rekordist.

«Oli kuiv talv ja hiljuti ka soe õhk, selge taevas ja päike. Kõik need on eeltingimused varaseks sulamiseks,» ütles Mottram.

Arktilise jääkilbi ja liustike sulamisel on otsene mõju merede veetaseme kõrgusele. 30. aprillil mõõdeti Gröönimaal 3000 meetri kõrgusel asuvas jaamas rekordkõrge temperatuur -1,2 kraadi Celsiuse järgi. Lisaks kaotas Gröönimaa 17. juunil ühe päevaga 3,7 miljardit tonni jääd, lisas DMI.

Alates juuni algusest on sulanud 37 miljardit tonni jääd, ütles kliimateadlane Xavier Fettweis Liege'i Ülikoolist.

«See muutub üha enam ja enam tõenäoliseks, et 2019. aastal murtakse juuni massikadumise rekord,» ütles ta Twitteris.

Samuti algas jää sulamine sel hooajal mais, mis on tavalisest pea kuu varem.

Gröönimaa jää sulab hetkel kuus korda kiiremini kui 1980. aastatel, kirjutati teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) aprillis.

Alates 1972. aastast on Gröönimaa liustike sulamine tõstnud merevee taset 13,7 millimeetrit.