Jüri Ratas: me ei ole ühe protsendi eesmärgist loobunud

56 protsenti ettevõtjatest peab Jüri Ratase juhitud valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Peaminister Jüri Ratas ütles Postimehele, et teaduse rahastamise tõstmine oli Riigieelarve strateegia kujundamisel arutati, kuid lõpuks jäi see möödunud aasta viimase kahe kuu rahalise seisu halvenemise tõttu ära.

Peaminister Ratas, miks te otsustasite riigieelarve strateegia kõnelustel mitte tõsta teadus-arendustegevuse investeeringuid ühe protsendini SKTst?

Kõigepealt punkt üks – me kindlasti ei ole sellest ühe protsendi eesmärgist loobunud. See poliitiline eesmärk ja ambitsioon on koalitsioonil kindlasti olemas. Punkt kaks – arvestades tänast fiskaalseisu on tehtud riigieelarve strateegia, kus oleme väga paljusid kohtasid pidanud üle valdkondade kärpima. Tõsi, oleme leppinud kokku, et kaitsekulusid ja teadus-arendustegevust ei vähenda ja see oli ka põhjus, miks lisasime eile 143 miljonit juurde teadusarendusele, et mitte tasandit vähendada. Eile arutasime ka seda, siiski tõsta 1 protsendile ja mulle tundub et kõik seda toetavad ning selle juurde tuleb tagasi tulla, kui me sügisel eelarvet arutame.

Mis valgusesse paneb see teie detsembris öeldud lause, et teadusleppele allkirja andmine garanteerib, et sõna ka peetakse?

Ütlen jätkuvalt, et see on poliitiline soov tõsta ja tahe olemas ühele protsendile. Küsimus on, et mis on meie reaalsed vahendid ja võimalused. See detsembri rahaline pilt, tulenevalt ka Eesti Panga ja Euroopa komisjoni hinnangust kinnitas Rahandusministeeriumi suvist prognoosi. Me kõik teame, et 2019 aprillis on riigieelarve pilt järgnevaks neljaks aastaks kardinaalselt teistsuguseks muutunud tulenevalt eeskätt eelmise aasta kahest viimasest kuust. Sellest tulenevalt arutame kindlasti augustis edasi. Ei olnud ühtegi väidet, et see 1 protsendi eesmärk tagasi võetaks.

Mitme ülikooli rektorid pakkusid eile ühe võimaliku lahendusena välja tasulise kõrghariduse taastamist. Kas see võiks olla üks lahendus teaduse rahastamise kriisist väljumiseks?

Ei. Arvan, et Eesti peaks jätkama kõrghariduses sama joont, mida oleme täna jätkanud ja see on tasuta kõrgharidus. Kui rääkida 1 protsendist, siis see tähendab suurusjärgus 500-600 miljonit eurot lisaraha käesolevast aastast järgmise 4-5 aasta jooksul. Hetkel seda rahalist võimekust lihtsalt ei olnud, aga see ei tähenda, et me selle eesmärgi kuidagi tagasi võtaksime.