:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/05/24/12196021t1hc42a.jpg)
Kreeta saarelt Chania linna rannast leitud bakterid näivad olevat võimelised aegamööda sööma ära suures koguses plastmassi.
Kas lootusekiir? Vahemerest avastati plasti söövad mikroobid (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Plastmass moodustab maailmamere saastest 70 protsenti ning kuniks plastmassi juurde tootmine ei rauge, süveneb ka saaste probleem pidevalt. Seetõttu võibki plasti söövate mikroobide avastamist ühes Kreeka rannas rõõmusõnumiks pidada.
Nagu kirjutab teadusajakiri Science, kogus grupp kreeka teadlasi rannast kokku suure koguse plasti, mis oli päikesekiirguse mõjul juba esimesed keemilise lagunemise etapid läbi teinud ning muutunud hapraks. Kogutud materjal koosnes peaasjalikult kilekottides ja plastikpudelites kasutatavast polüetüleenist ning toidupakendites ja elektroonikas kasutavast polüstüreenist, mis kuuluvad mõlemad enim kasutatud plastide sekka.
Mõlemast materjalist koosnevat mereprügi hoiti katse käigus kas looduslike või geenmodifitseeritud mikroobidega soolvee keskkonnas. Pärast viit kuud oli mõlemas katses plastmassi kogus oluliselt vähenenud – polüetüleeni puhul 7 protsenti ja polüstüreeni puhul 11 protsenti.
Kuigi katse annab lootust, et plastmass ei pruugi siiski igavesti meresid reostama jääda, ei ole nende mikroobide pikemaajaline ja ülemaailmne kasutusvõimalus veel kaugeltki selge.