:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/05/21/12186879t1hd2c6.jpg)
20. mail jõustus Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo otsus viia kilogramm viimas SI-süsteemi ühikuna üle konstandipõhisele definitsioonile.
Head aega, etalon! Sellest nädalast hakkas kehtima kilogrammi uus tähendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega ei ole kilogramm enam seotud mitte konkreetse Pariisi-lähedases turvatud keldris hoitava etalon-kilogrammiga, vaid on seotud hoopis Placki konstandiga. Kuigi definitsioonimuutus ei muuda tavainimeste igapäevaelus midagi ja ostes kilo soola saame seda ikkagi sama palju kui varem, on muutus ülimat täpsust nõudvate teadlaste jaoks viis tagada eksperimentides vajalik tähtsus.
Kilogrammi muutmise tagamaid on Postimees lahti kirjutanud nii siis, kui kilogrammi muutmise mehhanismid töösse pandi kui ka siis, kui see lõpuks ametlikult ära otsustati.
Uue definitsiooni järgi on kilogramm defineeritud elektromagnetilise jõu põhimõtete kaudu. Nimelt peab iga metalleset tõstev elektromagnet rakendama tõstetavale esemele jõudu, mis on tema kaaluga vähemalt võrdne või suuremgi. Piltlikult öeldes – kui seni on kilogrammi kontrollitud traditsioonilise vihtidega kaalu põhimõttel, siis uue definitsiooni järgi hakkab sama asi käima eseme tõstmiseks kasutatud elektromagnetilise jõu läbi. Seda võrreldakse omakorda ülitäpselt üle mõõdetud Plancki konstandiga (6,62607015 × 10-34 m-2s) ning tulemuseks saabki kilogrammi.