/nginx/o/2019/05/21/12186833t1h2e58.jpg)
21. mail Eesti Maaülikoolis kaitstav doktoritöö näitab, et värvainete targa kasutamisega on võimalik veekogude keskkonnaseisu oluliselt efektiivsemalt uurida.
Doktoritöö: pisimate veetaimede uurimisel tulevad appi pigmendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna, 21. mail tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele Marju Tamme filosoofiadoktori väitekiri teemal «Pigmentidel põhinev kemotaksonoomia – tõhus vahend fütoplanktoni koosseisu selgitamiseks järvedes ja rannikumeres. Pigment-based chemotaxonomy – efficient tool to quantify phytoplankton groups in lakes and coastal sea areas.» Töös uuriti pigmentide ja vetikarühmade vahelisi seoseid erineva iseloomuga veekogudes, et täiustada fütoplanktoni seiret.
Tamme sõnul sõltub kõigi veeorganismide toidulaud otseselt või kaudselt mikrovetikatest. Ka ligi pool hingatavast hapnikust on toodetud just nende poolt. Paraku põhjustavad liigsoodsad tingimused sageli vetikate massilist vohamist, millega kaasnevad hapniku puudus vees, toksilisus ja kalade suremine.
«Sestap on oluline nende hulka pidevalt mõõta. Oma töös võtsin hindamise aluseks rühmale omase pigmendi koguse, kuna selline mõõtmisviis on kiire ja automatiseeriv,» rääkis Tamm.
Marju Tamme sõnul näitasid uurimused Võrtsjärves ja Läänemere rannikuvees, et pigmendid võimaldavad kiiremini, odavamalt, objektiivsemalt ja täpsemalt hinnata seda, millised mikrovetikad veekogudes tegutsevad. Pigmentide kasutamine seires aitab juba varakult tuvastada ka ohtlikud vetikaõitsengud, lisas ta. Tööst selgus, et lisaväärtusena võimaldab pigmentidel põhinev kemotaksonoomia uurida ka kõige väiksema suurusjärgu vetikaid ehk pikoplanktonit, mis traditsiooniliste meetodite haardest välja jääb.
Doktoritöö juhendajateks on professor Tiina Nõges ja teadur Rene Freiberg ning oponent dr. Silvia Newell (Wright State University, USA).