Saada vihje

Iidne kosmosepiparkook annab aimu Päikesesüsteemi algusaegadest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kosmosekivi nimega Ultima Thule.
Kosmosekivi nimega Ultima Thule. Foto: / AP / Scanpix

Uusaastaööl sai Neptuuni-tagusest objektist 2014 MU69 kõige kaugem inimeste poolt põhjalikult uuritud taevakeha.

Värsked tulemused kinnitavad, et Ultima Thule tekkis kahe väiksema keha õhkõrnal ühinemisel ja on püsinud sisuliselt muutumatuna Päikeseüsteemi algusaegadest saadik, kirjutab ERR Novaator.

«Missiooni ettevalmistamiseks kulunud kolme aasta järel oli õige sõna ilmselt ootusärevus, seejärel pingelangus ja lõpuks elevustunne,» iseloomustas New Horizoni missiooni juht Alan Stern ERR Novaatorile antud intervjuus 1. jaanuaril NASA juhtimiskeskuses valitsenud õhkkonda.

Maad ja sondi lahutava vahemaa tõttu on jõudnud astronoomide kätte praeguseks umbes kümnendik kõigist toona kogutud andmetest. Sellest piisab Sterni sõnul, et hakata tegema 2014 MU69 tekkeloo ja olemuse kohta kaugeleulatuvamaid järeldusi.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Sterni ja kolleegide uuring ilmus teadusajakirjas Science.

Tagasi üles