Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2019/05/16/12172600t1h26aa.jpg)
Tallinna kesklinna ehitusplatsil napilt kuu aega kestnud arheoloogilised kaevamised andsid kohe algul välja haruldase leiu – kolm luustikku, mis olid maetud sinna veel enne meie ajaarvamist.
Üks luustikest on esimesel aastatuhandel enne Kristust elanud täiskasvanud inimese oma, ülejäänud kaks on laste luustikud. Esimesena tuligi aprillis maa seest välja hilisel pronksiajal või varasel rauaajal elanud lapse alalõualuu.
Labidad visati nurka ja leid puhastati välja ülima ettevaatlikkusega.
«Nende luustike jõudmine tänapäeva uurijateni on õnnelik juhus,» ütleb muinsuskaitseameti arheoloog, luu-uurija Anu Lillak. «Kui õnnelikku juhust abiks ei ole, siis ega satugi peale. See on puhas ime, et need matused on siin kuidagimoodigi säilinud.»