/nginx/o/2019/05/16/12169563t1hae72.jpg)
USA teadlaste töö aitab seletada juba aastakümneid teadaolevaid 5,5 magnituudilisi maavärinaid Kuul.
Kuu kahanemine tekitab endiselt tugevaid värinaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järeldused põhinevad Apollo missioonide käigus Kuule jäetud seismomeetrite kogutud andmete analüüsil. Kuigi neid on uuritud varemgi, kasutasid Smithsoniani maa- ja planeediuuringute keskuse teadlased eesotsas Tom Wattersiga analüüsiks teist sorti tehnikat, kirjutab ERR Novaator.
Suurem osa aastatel 1969–1977 registreeritud kuuvärinatest vallandusid varasema analüüsi põhjal muu hulgas väikeste meteoriitide ja päikesevalgusest tingitud soojuspaisumise mõjul. Ent neist 28 olid tavapäraste seletuste jaoks liiga võimsad ja vallandusid selleks liialt pinna lähedal. Lihete taga on Kuu jahtumine, mis viib selle kokkutõmbumiseni.
Uuring ilmus teadusajakirjas Nature Geoscience.