Keskkonnaagentuur: möödunud aastal sündisid siseveekogudel uskumatud rekordid

Pilt on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Keskkonnaagentuuri hüdroloogia osakonna poolt välja antav «Hüdroloogiline aastaraamat 2018», mis võtab kokku veeseire Eesti jõgedel ja järvedel 2017 aasta sügisest kuni 2018 aasta suveni, üllatab mitmete kuumast suvest tingitud rekordiga.

Kõige kõrgemad veetemperatuurid registreeriti eelmise aasta juulis Valgu jaamas Velise jõel, milleks oli 29,9 ˚C. Palju ei jäänud alla ka järvede soe vesi - veetemperatuur tõusis Peipsi järves Mustvee jaamas maksimumini 27. juulil, näidates seal 27,8 ˚C. Lisaks soodustas kõrge vee- ja õhutemperatuur tugevalt veekogudes veetaimestiku kasvu.

Mitmel pool esinesid ka ajaloolisest kuumiinimumist madalamad veetasemed. Nii langes näiteks eelmisel suvel augustikuus jõe veetase Taheval 35 sentimeetrini jaama graafiku nullist, mis tähendab uut augustikuu miinimumveetaseme rekordit.

«Eelmise aasta põuane suvi ja tänavune anomaalselt varajane suurvesi tõid enam kui kümnes hüdromeetriajaamas uued vooluhulkade ja veetasemete nii minimaalsed kui maksimaalseid pikaajalised kuurekordid,» resümeeris Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk.

Kokkuvõttena võib tõdeda, et 2017/2018 hüdroloogiline aasta algas sademetest tingituna väga veerohkelt, kuid kevadine suurvesi jäi pigem tagasihoidlikuks. Kevadise suurveeperioodi äravool moodustas aastasest äravoolust vähem kui on olnud suurveeperioodil pikaajaline keskmine äravool. Suve iseloomustasid vähesed sademed ja kõrged õhutemperatuurid. Aasta keskmine äravool tervikuna oli pikaajalise keskmise lähedal. 2017/18 aastal oli keskmine veetase Peipsil järvel 19 cm ja Võrtsjärvel 8 cm pikaajalisest keskmisest kõrgem.

Interaktiivne kaart

Kui siiamaani ilmusid aastaraamatud kodulehel PDF-formaadis, on see tänaseks ümber vahetatud interaktiivsema ja kasutajasõbralikuma ArcGIS kaardiloo vastu. See võimaldab üheaegselt huvilisel uurida nii kaardirakendust, graafikuid kui neid saatvaid kommentaare.

Värske hüdroloogiline aastaraamat annab ülevaate eelmise hüdroloogilise aasta (1. oktoober 2017 – 30. september 2018) vaatlustest ja mõõtmistest riigi hüdromeetriavõrgus ning äravoolu ja veetasemete sesoonsest muutustest Eesti jõgedel ja järvedel hüdroloogiliste aastaaegade kaupa:  https://arcg.is/1G0Pmb

Kvartaliülevaade on pooloperatiivne kokkuvõte veevarudest Eesti jõgedes ja järvedes, kus püsiseirejaamade abil seiret tehakse. Ülevaates esitatakse kvartali seire esialgse analüüsi tulemused. Andmeid võrreldakse pikaajaliste keskmiste ning ekstreemsete väärtustega, et kirjeldada lõppenud kvartali veeolusid: https://arcg.is/0f9qrb

Pinnavee hüdromeetriavõrgu koosseisu kuulus 2018 aastal 55 veetaseme jaama jõgedel, millest 54-s arvutati äravool ja 6 veetaseme jaama järvedel-veehoidlatel.