/nginx/o/2020/09/09/13333723t1h5b88.jpg)
/nginx/o/2019/05/14/12163775t1hffd8.jpg)
Teadusuuringu kohaselt võivad linnupojad «loobuda» sulgede kasvatamisest, et suunata rohkem energiat kiiresti suureks kasvamisele ning võimalikult vara pesast lahkumisele, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.
Uuring: ohtu sattunud linnupojad võivad ohverdada turvalisuse nimel sulgede tugevuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pesasolemise periood on linnupoja elus üks ohtlikumatest, kuna sel ajal ei suuda nad end ise kiskjate eest kaitsta ja sõltuvad suuresti vanemlikust hoolest. Arvatakse, et kisklus ongi üks olulisemaid linnupoegade loodusliku suremuse põhjustajaid ning selle ohu vähendamiseks peaksid pojad võimalikult kiiresti lennuvõimeliseks sirguma ja pesast lahkuma; lisaks peaksid nad valima pesast lahkumiseks parima hetke, milleks on varahommik.
Kuna looduses on kasvamiseks vajalikud ressursid – reeglina toit – piiratud, tuleb erinevate edukust määravate tegurite vahel teha valikuid. Näiteks ei ole võimalik kasvada kiiresti ja olla seejuures hea tervise juures, sest mõlema jaoks ei jagu piisavalt energiat – kiiresti kasvamise ja hea tervise vahel on lõivsuhe ehk kasvades kiiresti tuleb ohvriks tuua tervis ja vastupidi.
Seega sõltub linnupoegade edasine edukus nende kasvukiirusest, mille arvelt reeglina kompromisse ei tehta kasvõi seepärast, et kiiresti kasvades lahkub poeg pesast varem ja tema tõenäosus lõpetada elu kiskja kõhus on väiksem. Kuna kasvukiirus on sirguvale pojale väga oluline, peaks aeglaselt kasvavate poegade ellujäämus väiksem olema – ometigi ei ole see nii. Seega võib olla veel linnupoja edukust määravaid tegureid, mille arvelt saab kasvav linnupoeg kompromisse teha?
On teada, et paljudel linnuliikidel on pesast lahkudes n-ö titesulestik, mis vahetub peagi täiskasvanud linnule omaseks, ka tugevamatest sulgedest koosnevaks sulestikuks. USA teadlaste 123 parasvöötme ja troopilise linnuliigi äsja pesast lahkunud poegade rinnasulgi uurides selgitati, kas sulgede kasvatamine on linnupojale kulukas või saaks selle arvelt energiat säästa. Selleks kasutati muuseumi kogudes olevate eksemplaride sulgi, uuriti nende struktuuri ning võeti arvesse erinevaid keskkonna- ja lindude tunnuseid.
Noori sulgi analüüsides selgus, et pikema pesaperioodiga poegade suled olid oluliselt sarnasemad vanalindude sulgedele kui lühikese pesaperioodiga liikidel. Seega on tõenäoline, et just sulgede arengu arvelt võivad pojad energiat säästa ja suunata see kiiresse kasvu, kuna võrreldes teiste ellujäämiseks vajalike investeeringutega on sulgede kasvatamine suhteliselt odav. Sulgede (välja arvatud lendamiseks vajalike sulgede, mis peavad olema kohe piisavalt tugevad) kasvatamisega on linnul aega tegeleda pärast pesast lahkumist ning paljudel linnuliikidel vahetavad varakult pesast lahkuvad pojad tõepoolest juba mõne aja pärast titesuled pärissulgede vastu: näiteks kuldtiib-sääliku (Vermivora chrysoptera) pojad alustavad sulgimisega juba 11 päeva pärast pesast lahkumist.
Võrreldes vanalindude sulgedega olid troopiliste liikide pojad oluliselt pehmemate sulgedega kui parasvöötme linnupojad, samuti olid madala kisklusriskiga liikide pojad oluliselt pehmema sulestikuga suurema kisklusrikiga liikide poegadest. Sellised tulemused on seletatavad tõigaga, et troopikas on lindude kisklusrisk oluliselt väiksem kui parasvöötmes, mistõttu ei ole üllatav, et meie kliimavöötmes on linnupojad pesast lahkudes vanalindudest erinevama välimusega kui troopikas.
Uuring ilmus teadusajakirjas The American Naturalist.