/nginx/o/2019/05/09/12149552t1hf56f.jpg)
Täna tähistavad meie põhjanaabrid soomluse päeva. Sel puhul meenutab Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna emeriitprofessor Karl Õiger, kuidas soome teadlased Eesti ehitusteadust ehitasid.
Kuidas soomlased Eestit ehitasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna, 12. mail tähistavad meie põhjanaabrid soomluse päeva. Juba Viru hotelli ehitamisel Tallinnasse aastatel 1969-72 käidi vaatamas ja imetlemas, kuidas soomlased ehitasid ja tööd organiseerisid, milliseid töövahendeid kasutasid. Töötati rahulikult, keegi ei rabelenud ega jooksnud, aga töö edenes ja seejuures hea kvaliteediga.
Vähem on teada fakt, kuidas soomlaste abil edenes Eestis ehitusteadus, ehitusinseneride täiendkoolitus ning lihtsustus ühinemine Euroopa Liiduga. Soome teadlased on toetanud vahetul, omakasupüüdmatul moel (ka püüti organiseerida finantsabi). Väga toetavat ja sõbralikku abi andsid soomlased meie ehitusteadlastele just taasiseseisvumise alguses, st ajal, kui me seda just kõige rohkem Euroopasse minekul vajasime.
Varasel Eesti taasiseseisvumise ajal olime üdini harjunud Nõukogude Liidu normide ja standarditega ning nii materjalide tugevusomaduste, markeeringute, konstruktsioonide arvutuseeskirjade ja kogu süsteemi alal oli äkki üle hüpata läänelikku süsteemi ilma kõrvalise abita üsna aeganõudev. Soome lähedus ja nende pikaajalised kogemused aitasid meid selles osas oluliselt.
Näiteks sai just koostööst Helsingi Ülikooli ehitusteadlastega 1990ndatel alguse konstruktsioonide eurokoodeksite tõlkimine – tänu sellele võeti kolmest Balti riigist just Eestis esimesena need kasutusele ning see tegi ühinemise Euroopa Liiduga selles kitsas valdkonnas palju kergemaks.
Tihedam läbikäimine Soome ja Eesti ehitusteadlaste vahel algas 1967. aastal, seda hoolimata nõukogude võimu mõningasest vastuseisust. Nii juhtuski, et kui Heinrich Laulu taheti valida Tampere Tehnikaülikooli audoktoriks, siis okupatsiooniriigi vastuseisu tõttu see teoks ei saanudki.
Nii või teisiti, Helsingi ja Tampere ning Lappeenranta tehnikaülikoolide, Olulu ja Aalto ülikoolide ning Soome Riikliku Tehnilise Uurimiskeskuse teadlaste koostöö on andnud teoreetilist ning praktilist kvaliteeti meie teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide, hoonete renoveerimise ja ka ehitustehnoloogiate alal.
Üks suur tegevusala ehituses oli 1990ndate alguses platvorm-meetodil (tehases ette valmistatud elementidega montaaž) mitmekorruseliste puitelamute ehitamine. Soomes oli just alanud uus puidu ajastu ja platvorm-meetodil puitmaju hakati ehitatama massiliselt. Samuti hakati ehitama suuri puitsildu. Toimus suurem taastuvate loodusmaterjalide kasutamine ja meie saime sellest osa võtta ja õppida. Selles osas hakkame siin Eestis alles nüüd hoogu sisse saama, ja nüüd on lisandunud veel uusi võimalusi, näiteks ristkihtpuidust suurte elementide tootmine ja kasutamine.
Hoonete renoveerimise alal olin ise koos ühe Soome firmaga esimese sellealase projekteerimis-konsultatsioonifirma asutaja Eestis. Algul just paneelhoonete alal, siis teisedki ehitised ja nüüd on meil sellele spetsialiseerunud firmasid kõikjal.
Paljud soome ehitusteadlased on valitud tehnikaülikooli audoktoriks, näiteks Eero Kajasaari ja Pentti Mäkeläinen; pea samapalju eestlasi on end Soomes täiendamise järel tulnud Eestisse tagasi teadust tegema, nii minu enda tagasihoidlikus isikus kui ka näiteks professorid Targo Kalamees ning loomulikult Jarek Kurnitski.