Täpseim teaduslik ülevaade: keskkonnakriis nõuab inimkonnalt olemuslikke muutusi

Looduse häving kiireneb kõikjal üle maailma, sealhulgas Eestis, ning peamiseks süüdlaseks mitmekesisuse ja liikide kaos on inimkonna kasvav toidu- ja energianälg, selgus ÜRO hiiglaslikust raportist.

Inimtegevus on mõjunud maailma elurikkusele niivõrd laastavalt, et praeguste suundumuste jätkudes on väljasuremisohus koguni miljon liiki ehk iga kaheksas. Neist paljudele võib väljasuremine olla vaid mõnekümne aasta küsimus ning selleks, et keskkonnakriis katastroofiks ei paisuks, on vaja maailma riikide jõulist reageerimist, selline oli ÜRO all tegutseva elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES hiigelraporti kokkuvõtte, mille sõnum on kainestavalt tõsine.

«See on kõige pädevam ja kõige parem info, mis meil looduse seisundi kohta on,» rõhutas raporti kaalukust selle Euroopa ja Kesk-Aasia osa üks kaasautoritest, Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm. «See on puhas teadus, mitte mingi luuletus või kellegi kõhutunne. Korduvalt retsenseeritud, täpne, pädev, õige ja põhjalik. Inimkonna kõige parem teadmine. Kõik need ohud on päris.»

Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus, kes on aastaid seisnud ökosüsteemiga rohkem arvestamise eest Eesti metsanduses ja keskkonnakorralduses, tõstis esile, et kõige olulisem on näidata, et väljasuremine on hoomamatu ulatusega probleem. «Siin ei räägita sellest, et peame majanduse korraldamisel «ka loodust arvesse võtma», nagu kogu aeg kuulen, vaid peame majanduse keskkonna võimalustele vastavalt ümber tegema,» selgitas ta raporti tähtsust.

Keskkond vaesub

Aveliina Helmi uurimistöö põhisuund on maastikumuutuste mõju elurikkusele, mistõttu ei ole välismeedias tähelepanu tõmmanud ja pealkirjadesse jõudnud miljoni liigi näide tema sõnul isegi kõige olulisem. «See on üks näide – ikkagi iga kaheksas liik,» rõhutas ta. «Inimesed tahavad konkreetseid numbreid ja eks kliima ole selle pärast rohkem tähelepanu all olnud, et seda on lihtsam numbritesse panna ja rääkida, et «peame püsima kahe kraadi piires».»

Ta tõi esile, et looduse puhul on see keerulisem. «Näiteks, kui palju on kadunud elupaiku – kui palju on maakasutust muudetud nii, et pind ei ole enam looduslik ega toeta seda elurikkust, mida peaks. Kui ei ole elupaika, ei ole ka liike,» selgitas Helm. Toimivatest ökosüsteemidest sõltub puhas õhk, vesi, mulla viljakus ja muu inimkonnale vältimatult vajalik.