:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/05/03/12132621t1haa21.jpg)
Euroopa Keskkonnaagentuuri avaldatud kaardil on näha, et Eesti veekogud on ülejäänud Euroopaga võrreldes üldiselt heas olukorras.
Kaart: vaata, milline on Eesti vete olukord võrreldes Euroopaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui suures osas ülejäänud Euroopas on veekogude tervisega viimaste aastakümnete edusammudest hoolimata üsnagi halvasti, siis Eestis on olukord hetkel pigem paremapoolne, selgub Euroopa Keskkonnaagentuuri avaldatud raportist. Reeglina on Euroopa veevarude, sealhulgas ka pinna-aluste veeressurssidega hästi, kuid kõigist jälgitud järvedest, jõgedest, suudmealadest ja rannikuvetest sai «hea» või «väga hea» ökoloogilise staatuse vaid ligi 40 protsenti.
Kokku jälgiti 130 000 maapinna peal ja sees paiknevat veekogu, kohapealsed vaatlused pärinesid 160st jõgede valgala veemajanduskavast.
/nginx/o/2019/05/03/12132628t1hc7fa.png)
Kaardil on punase ja sinise värviga kujutatud halvas olukorras veekogude osakaal piirkonnas.
Mis ülevaatest huvitavat välja tuli?
- Võrreldes pinnaveega on põhjavee varud paremas seisus
- Parima pinnavee kvaliteediga on Põhja-Skandinaavia, Šotimaa, Eesti, Slovakkia, Rumeenia ja mõned Vahemere-äärsed piirkonnad
- Vaadeldud järvedest, jõgedest ja teistest pinnavee veekogudest on heas seisus vaid 38 protsenti