Enn Tõugu: arstide tehisintellekt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Prantsuse firma Robopec leiutatud empaatiarobot Reeti
Prantsuse firma Robopec leiutatud empaatiarobot Reeti Foto: Robopec

Ärgu lugeja arvaku, et räägin siin tehisintellektist kui arstide intellekti lisast, seda hoopiski mitte. Kuid tehisintellekt lubab arstidel loodetavasti suurel määral tõhustada arvutikasutust, mis kipub praegu hoopis suhtlemist patsientidega kahjustama.

Äsja ilmus tuntud arstiteadlase ja Scrippsi Researchi uurimiskeskuse ühe direktori Eric Topoli raamat „Süvameditsiin: kuidas tehisintellekt võib teha tervishoiu uuesti inimlikuks“.1 Raamat räägib sellest, kuidas saab tehisintellekti kasutada arstiabi tõhustamiseks. Peagi tulid ka kiitvad kommentaarid. Ajakirjas Nature ilmus kirjutis2, kus märgiti eelkõige seda, et tehisintellekt võimaldab saada üle arstiabi muutumisest madala taseme teenusepakkumiseks, mida põhjustab peamiselt arstide praegune ajapuudus ja arvutite kasutamise ebamugavus. Raamatu sisu lühidalt kokku võttes võib öelda, et arvutite targem kasutamine, sealhulgas tehisintellekti kasutamine ja uute intelligentsete algoritmide loomine, peaks tulevikus lubama jätta kõik arstide rutiinsed toimingud arvuti hooleks ja teha arstide töö mugavamaks ja loominguliseks.

Tasub märkida, et esimesed katsed tehisintellekti rakendamiseks meditsiinis tehti juba ammu. 1970. aastatel valmistati Stanfordi ülikoolis peamiselt Edward Feigenbaumi ja Bruce Buchannani poolt ekspertsüsteem MYCIN, mis pidi aitama keerukatel juhtudel diagnoosida bakteriaalset nakkust ja soovitama sobivat ravi, sealhulgas meningiidi vastu. Selle ekspertsüsteemi võimekus ületas keskmise arsti oma, kuid laialt MYCIN siiski ei levinud. Aeg ei olnud selleks ilmselt veel küps. Kuigi nimetatud kahe arvutiteadlase tööd, eelkõige projekt DENDRAL3, mille järglasena ka MYCIN tehti, avaldasid suurt mõju ekspertsüsteemide levikule 1980. aastatel. Sellele järgnes ekspertsüsteemide buum, tehisintellekti mulli lõhkemine 80ndate lõpus ja paarkümmend aastat vaikust sellel alal. Tänapäeval on tehisintellekti võimaluste suhtes tekkinud uued suured lootused. Selleks on ka alust, sest arvutid on vahepeal võimsamaks saanud ning on leiutatud hulgaliselt uusi intelligentseid algoritme.

Tagasi üles