:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/04/25/11976423t1h7c9b.jpg)
Tulevikus võib tehnoloogia aidata kaasa kõnevõimetutele inimesetele hääle andmises, lubab USA teadlaste uuring.
Läbimurre: tehisintellekt tõlkis inimese ajulained kõneks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi teadusajakirjas Nature avaldatud uuringus katsetatud tehnoloogiat saab hetkel kasutada vaid laboritingimustes, on see siiski suur läbimurre, kuna esmakordselt suudab arvutiliides inimese ajusignaalide põhjal genereerida terveid lauseid. Varem on sarnased tehnoloogiad suutnud välja tuua vaid üksikuid sõnu või silpe.
«Hüpe silpidelt lausetele on tehniliselt suur väljakutse, mis teeb ka selle uuringu muljetavaldavaks,» kommenteeris teadusartiklit Atlanta Ülikooli närviteadlane Chethan Pandarinath Nature kaaskirjas.
Mõistagi on kõnevõimetud inimesed ennegi tehnoloogiast suhtlemisel abi saanud, kuulsaim näide on siin vast füüsik Stephen Hawking,kes kontrollis oma kõnesimulaatorit üksiku põses peituva lihasega. Kuna seda tüüpi seadmete puhul peab aga iga sõna eraldi välja trükkima, on nende abil sõnade ja lausete moodustamine küllaltki aeglane ja vaevaline protsess – minutis saab nii öelda vaid umbes 10 sõna samas, kui tavalise kõne puhul öeldakse minutis 150 sõna.
Nature’s avaldatud uuringu puhul kasutasid teadlased invasiivset meetodit ning sisestasid kõnevõimeliste katsealuste ajude välispinnale elektroodid ning lasi neil seejärel lugeda valju häälega sadade lausete kaupa teksti eesmärgiga teha kindlaks, millised ajusignaalid erinevate häälikutega kaasnevad. Kogutud andmed anti edasi tehisintellektile, mille ülesandeks oli teha endale selgeks, kuidas signaalidest juba konkreetsed häälepaelte liigutused ja hääled tuletada.
Hiljem anti ajulainete põhjal genereeritud helisid kuulata juba teistele katseisikutele, kes said kuuldud tekstidest aru umbes 70 protsendi ulatuses. Samas on hetkel veel selgusetu, et kas kasutatud tööpõhimõte töötaks ka juhul, kui sõnu vaid mõeldakse ega saadeta väljaütlemiseks häälepaeltesse.
«Tegu on väga olulise edusammuga, kuid täielikult mõistetava sünteetilise kõne loomiseni on veel pikk tee minna,» ütles Chicago Northwesterni Ülikooli neuroloog Marc Slutzky saavutuse olulisusest rääkides.