:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/04/25/11976132t1h182d.jpg)
Kolm aastat tagasi toimunud katastroofiline noorloomade suremine on sundinud Lõunamandri kuulsad keiserpingviinid ühe oma suurema koloonia hülgama.
Antarktika: pingviinitibude massiline hukkumine on hävitanud ühe suurema pingviinikoloonia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katastroof leidis aset 2016. aastal, mil surid pea kõik Wedelli meres Brunti jääšelfil sündinud noorlinnud. Sisuliselt kadus Brunti populatsioon üleöö, kui tormituuled tugevama šelfi külge kinnitunud õhema jää ära lõhkusid. Kuna keiserpingiviinid on aga ühed suuremad oma lähisugulaste seas, on neil paljunemiseks ja tegutsemiseks vaja aprillist detsembrini korralikku merejääd. Kui jää liiga vara laguneb, ei ole noorlindudel veel välja arenenud ujumiseks vajalikku sulestikku ja vette kukkumise tagajärjel nad upuvad. Just nii juhtus ka 2016. aastal.
Pärast tuhandete noorlindude surmaga lõppenud 2016. aasta pesitsusperioodi ei taastunud jääkihid aga ka kahel järgneval aastal. Tänaseks näib, et vanalinnud on selle koloonia osas alla andnud, jäävälja hüljanud ning kolinud elama ligi 50 kilomeetri kaugusel asuvasse Dawson-Lambtoni liustiku kolooniasse, kirjutab BBC.
Kadunud koloonia suurusest annab aimu tõsiasi, et toimunust said teadlased teada satelliidipiltide abil – 14 – 25 000 pealine populatsioon oli nähtav kosmosestki, lisaks andis neist maha jäänud väljaheide ka šelfijääle endale tumedama varjundi.
/nginx/o/2019/04/25/11976131t1h5068.jpg)
«Alates 2016. aastast ei ole talviti tekkinud merejää olnud piisavalt tugev ning oktoobri ja novembri tormid on selle enneaegselt ära lõhkunud. Seega on toimunud mingit laadi režiimimuutus – varem stabiilsena püsinud merejää ei ole enam usaldusväärne,» selgitas toimunut koloonia hävimise avastanud Briti Antarktikateenistuse teadlane Peter Fretwell.
Merejää hääbumise põhjused ei ole veel selged. Kuigi oleks kerge öelda, et tegemist on kliimamuutuste tagajärjega, ei viita sellele ei kohalikud atmosfääri- ega mereseire andmed. Küll aga ilmestab toimuv keiserpingviinide ökoloogilist haavatavust. Prognooside kohaselt võib nende globaalne arvukus väheneda sajandi lõpuks koguni kuni 70 protsenti. Wedelli mere kolooniaid on seejuures peetud paremini kaitstud populatsioonideks.
«Minu jaoks ei ole siin huvitav mitte niivõrd see, et kolooniatel võib tekkida luhtunud sigimisi või et nad kolivad. Pigem on asi selles, et näeme neid arenguid Wedelli mere lahesopis, mida peetakse üheks pelgupaigaks, kuhu keiserpingviinid võiksid kliima muutudes taanduda,» ütles uuringu kaasautor Phil Tratham. «See on oluline signaal.»
Uuring ilmus ajakirjas The Journal of Antarctic Science.