:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/04/24/11974219t1he5f2.jpg)
Praeguseks on geeniproovi andnud ligemale 128 000 eestimaalast. Vabariigi aastapäeva raames kogutud proovide põhjal on hädasti vaja juurde meeste ja mitte-eestlaste geeniproove.
EV100 raames kogutud 100 000 geeniproovi seas on puudus meeste ja muukeelsete proovidest (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna tutvustas Eesti geenivaramu Tallinna teletornis koos tervise- ja tööministri Riina Sikkutiga geeniproovide kogumise hetkeseisu. Teatavasti korraldas geenivaramu vabariigi 100. aastapäevaks suurejoonelise geeniproovide kogumise, et saada uuritud 100 000 eestlase geenid. Praegu tegelevadki teadlased kõigi kogutud proovide süsteemi sisse kandmisega, pärast seda algab reaalne järjendamine ja sisuline analüüs.
Praeguseks on jõutud menetleda ligi 80 protsenti möödunud aasta geeniproovidest ning esialgsed ülevaateandmed näitavad ootamatut trendi: proovi andnute seas on pea kaks kolmandikku naisi. Samuti on näha, et alaesindatud on nii Eesti muukeelsed elanikud kui ka paljude maakohtade inimesed.
«Arvan, et naiste suurem ülekaal geeniproovi andnute seas on loomulik, kuna naised ongi aktiivsemad kui mehed, kes jõuavad tihtipeale ju ka arsti juurde hiljem. Kuigi praegu on andmeid teadustööks juba piisavalt, kutsume just mehi ja muukeelseid rohkem geeniproove andma. Meeste tervis on ju teatavasti ühiskonnas aktuaalne probleem. Nii saavad arstid tulevikus pakkuda ka paremaid personaalmeditsiini teenuseid,» selgitas geenivaramu teabejuht Annely Allik.
Geeniandmete kogumine jätkub ka käesoleval aastal ning kui juubeliaastal plaaniti koguda 100 000 uut geenidoonorit, siis 2019. aastaks sihitakse 50 000 uue proovi kogumist. Et tagada parem demograafiline esindatus, on plaanis avada uusi vereandmiskohti nii Ida-Virumaal kui ka näiteks Raplas ja Valgas. Hiljuti avati verevõtukoht Narvas.
«Maainimestega rääkides oleme mõistnud, et neil on proovi andmise vastu huvi. Näiteks on meil ette tulnud kaks olukorda, kus proovide kogumiseks vajalikud süstlad said otsa ja inimesed pidid üle tunni aja ootama, et proovi anda. Üks juhtum oli Hiiumaal, teine Palamuse laadal. Inimesed ise ütlevad, et nad ei hakka selle mõneminutilise protseduuri jaoks eraldi Tallinna või Tartusse sõitma ei hakka, mis on ka igati arusaadav,» selgitas Allik.
Pressikonverentsil kõnelenud geeniteadlane Natalja Pervjakova tõi eraldi teemana välja venekeelse elanikkonna vähese informeerituse, mida võimendab vene meedia ning sellest levitatavad põhjendamata hirmud.
«Oleme õppinud, et inimesed tahavad teada, mida me geenidest teada oleme saanud, kuid see info ei jõua tihtipeale nendeni. Oleme seni üsnagi palju avaldanud, kuid suur osa sellest on olnud inglise keeles, mistõttu jõuab elanikkonnani vaid väike osa. Järelikult peaksime rohkem avaldama eesti ja ka vene keeles,» tõdes Pervjakova.
Aasta lõpuks 200 000 proovi
Kui 2018. aasta korje käigus õnnestus geenivaramul koguda 105 270 proovi, siis tänavu on 24. aprilli seisuga kogutud juba 23 046 proovi. Arvestades, et esimesel geeniproovide kogumise perioodil saadi kokku 52 000 inimese andmed, võib aasta lõpuks loota juba 200 000 inimese piiri ületamist. Rahastuse poolest on võimalik veel koguda veidi üle 21 000 inimese geeniproovid.