:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/04/24/11974163t1ha719.jpg)
Eesti Teaduste Akadeemia võttis tänasel üldkogul vastu poliitilise deklaratsiooni, milles hoiatatakse avaliku sektori teaduse välja kurnamise eest.
Loe täismahus: Teaduste Akadeemia tegi poliitilise deklaratsiooni (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati tegi akadeemia analoogilise poliitilise sisuga avalduse ligi 15 aastat tagasi. Avaldame Teaduste Akadeemia deklaratsiooni täismahus ja muutmata kujul:
Eesti Teaduste Akadeemia arvamus investeeringutest teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni teadusleppe kontekstis
Eelmise aasta lõpul, 19. detsembril 2018, juhtivate poliitikute, ülikoolide ja teadusasutuste ning teadlaste, tööandjate ja tööstuse esindusorganisatsioonide allkirjastatud teaduse finantseerimise kokkuleppe (teaduslepe) järgimine on üks võtmekomponente Eesti konkurentsivõime suurendamisel.
Teadusleppe realiseerimine tähendab teaduse ja innovatsiooni finantseerimise paradigma teisenemist: suuna võtmist sellele, et erasektoris kasvaks tugev ja laiapõhjaline teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon (T&A&I).
(1) Näeme olulist probleemi selles, et Eestis ei ole kujunenud ühtset arusaama T&A&I rollist riigi sotsiaal-majanduslikus toimimises. Seda enam on tähtis kajastada teaduslepe täies mahus riigieelarve strateegias aastateks 2020–2023 ning leppida eri huvigruppide vahel kokku teadusleppe eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud meetmed.
(2) Tugev erasektori teadusvõimekus, prioriteediga inimvara arendamisel, on nii riigi kui ka akadeemilise teaduse pikaajalistes huvides. Sinna suunatud vahendite eesmärk on viia erasektori panus T&A&I investeeringutesse kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning saavutada tihe sektoritevaheline kompetentsi siire ja spetsialistide liikumine.
(3) Erasektori T&A&I võimekuse kasvatamisel tuleb vältida avaliku sektori teadus- ja kõrgharidussüsteemi väljakurnamist ning pidada silmas, et T&A&I arendamiseks eraldatud summad ja sihtvaldkonnad on kaetud nii inimvara, tehniliste vahenditega kui ka kõrgharidusõppe ja heatasemelise teadusega.
(4) Osa teadusleppe realiseerimisel lisanduvaid vahendeid tuleb kanaliseerida läbi ettevõtluse arendamise sihtasutuse ja valdkondlike ministeeriumite. Selle protsessi suurim risk on vastava haldusvõimekuse kitsas kandepind. Esmajoones on vaja toetada ja kasvatada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala võimekust erasektori teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni stimuleerida.
(5) Suur osa kõnesolevat tüüpi Eestis olemas olevast haldusvõimekusest on kontsentreeritud haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas. Seda saab rakendada teaduste akadeemia, tippteadlaste ja kogenud teadusadministraatorite kaasamise kaudu nii teadusleppe realiseerimise kogu protsessi kui ka vastavalt arenenud riikide heale praktikale riigiettevõtete nõukogudesse.
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu