:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/04/23/11970921t1h6cf6.jpg)
Rahvusvaheliste andmete kõrvutamine näitas, et rikaste põhjapoolkera riikide jaoks on kliimamuutused juba praegu toonud kaasa rahalist kasu samas, kui vaesed on jäänud veelgi vaesemalt.
Uuring: kliimamuutused teevad juba praegu rikkaid riike rikkamaks ja vaeseid vaesemaks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline globaalse ebavõrdsuse kasvamine on igati kooskõlas kliimamuutuste prognoosidega. Varem on aga piirdutud teoreetiliste ja mudelipõhiste ennustuste. Ameerika Teaduste Akadeemia toimetistes avaldatud uuringus analüüsisid USA maineka Stanfordi Ülikooli teadlased aga vahemikus 1961-2010 kogutud andmeid. Täpsemini vaadati, kuidas on muutunud kliimamuutustest enim ohustatud riikide SKT elaniku kohta, kirjutab MIT Technology Review.
Tuli välja, et maailma vaeseimate riikide jaoks oli see langenud koguni 17 kuni 31 protsenti. Lisaks modelleeriti, kuidas oleks majandus arenenud juhul, kui kliima oleks püsinud loodusliku varieeruvuse piires. Ilmnes, et ilma inimese tekitatud muutusteta oleks majandus rikaste ja vaeste riikide vaheline erinevus suisa veerandi võrra väiksem. Kui muidu on globaalne trend pigem riikidevahelise majandusliku ebavõrdsuse vähenemise suunas, siis näib, et muutuv kliima on seda takistama hakanud.
Vaadeldud ajaperioodi jooksul on aga globaalne keskmine temperatuur tõusnud vaid ühe kraadi võrra, kliimaprognooside kohaselt võime aga aastaks 2030 oodata 1,5 °C tõusu ning sajandi lõpuks koguni 4 °C soojenemist.
Põhjus, miks vaesemad riigid kliimamuutustest rohkem kahju saavad, on seotud nende asumisega niigi kuumades piirkondades Aafrikas, Aasia lõunaosas ja Kesk-Ameerikas. Varasemad statistilised uuringud on näidanud, et sellistes piirkondades kaasneb temperatuuritõusuga enamasti nii töö tootlikkuse vähenemine, põllumajandussaaduste vähenemine kui ka vägivaldsete kurigetude, enesetappude, haiguste ja enneaegse surma sagenemine.
Globaalse Põhja külma kliimaga riikide jaoks võib soojenemine tähendada lühiajaliselt aga hoopis positiivseid arenguid. Näiteks Norras on kliimasoojenemine võimaldanud vastavalt uuringu tulemustele 34 rotsenti suuremat SKT kasvu kui oleks aset leidnud mudelis välja tulnud loodusliku varieeruvuse tingimustes. Tegu on aga vaid lühiajalise muutusega ning pikemas perspektiivis seisab ka nendel riikidel ees kliimamuutustest tulenev kahju.
Uuring kinnitab taas varasemaid teateid, mille kohaselt võivad kliimamuutused mõjuda erinevatele geograafilistele piirkondadele erinevalt.