:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/04/18/11960732t1hc0c4.jpg)
Kuigi ajurakkudes taastus ainevahetus ja ka omavaheline suhtlus, on teadlikkuse või mõtete taastumine teadlaste hinnangul praeguseks välistatud.
Teadlased äratasid uuele elule mitu tundi surnud sea ajurakud (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sea tapmisest oli möödunud neli tundi, järsku valgus tema ajusse hapnikku ja suremist ümberpööravaid kemikaale kandev kunstveri ja turgutas rakud taas elule. Kokku pumbati segu ajudesse kuus tundi, matkides surve andmisel pulsi rütmi. Eksperimendi käigus tuvastati muu seas ka aju sünapsite ehk närvirakkude omavaheliste ühenduste taastumist, kuigi teadlikkuse või taju taastumisele viitavat tervet ajut hõlmavat aktiivsuse taastumist elektroentsefalograaf (EEG) ei näidanud, kirjutab BBC.
Teadusajakirjas Nature avaldatud uuring on murranguline, kuna näitab, et ajurakud surevad järkjärguliselt ja vähemalt osaliselt pöörduvalt, mitte kiiresti ja pöördumatult, nagu varem arvati. Lisaks sünaptilisele aktiivsusele hakkasid rakud taas ka energiat tootma ja oma kehast jääkaineid eritama – taastus ainevahetus.
«Näitasime, et raku suremise protsess on järkjärguline ja mõnesid sellega seotud protsesse on võimalik ka edasi lükata, seisata või ümber pöörata,» ütles uuringut juhtinud Yale’i Ülikooli neuroteaduse professor Nenad Sestan BBC’le.
Selline saavutus võib aga tuua kaasa elu ja surma vahelise piiri hägustumise ja mõistagi ka hulgaliselt teaduseetilisi küsimusi, kirjutab Nature. Nimelt loetakse enamikus maailma riikides inimest surnuks siis, kui tema aju töötamast lakkab ja ajurakud surevad. Samamoodi võib seekordse avastuse tagajärjena osutuda ekslikuks ka mitme haiguse pöördumatuks pidamine. Pikemas perspektiivis tekib aga küsimus, et kas oleks eetiline viia Yale’i teadlaste kasutatud tehnoloogia loomuliku täiuseni ja luua kehast eemaldatud teadliku mõtlemise võimega aju.
«Hetkel on see täielik eikellegimaa. Tõenäoselt peavad ka seadused tempos püsimiseks arenema,» kommenteeris uuringu juriidilisi järelmeid Washingtonis asuva Alleni Ajuteaduse Instituudi teadlane Christof Koch. Enne sedalaadi tehnoloogia edasi arendamist oleks aga vaja laiemapõhjalist eetilist diskussiooni.
«See on väga suur samm ning kui selle astunud oleme, siis seda enam tagasi pöörata ei saa,» ütles Koch.
Uuring ilmus teadusajakirjas Nature.