:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/04/17/11957946t1h6783.jpg)
2014. aastal Vaikse Ookeani kohal atmosfääris ära põlenud kosmosekivi võis pärineda väljaspoolt Päikesesüsteemi, selgus NASA kataloogi uurinud teadlaste tööst.
Maa atmosfääri võis 5 aastat tagasi siseneda Päikesesüsteemi-väline objekt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2017. aasta oktoobris tabasid teadlased ootamatult läbi Päikesesüsteemi lendava objekti, mille kuju ja lennutrajektoor näitasid, et tegemist pidi olema tähtedevahelisest ruumist meie kodutähe lähedusse jõudnud kehaga. Lisaks pöörles ’Oumuamua’ks ristitud sigarikujuline kosmosekivi ebatavalisel viisil. Kokku jõuti seda vaadelda vaid loetud päevade jooksul, kuid teadlaskonnas tekitas see siiski oluliselt elevust – tegemist oli esimese teadaoleva kauge külalisega Päikesesüsteemis.
Juba tollal oletasid teadlased, et ühe Päikesesüsteemi-välise objekti tuvastamisest võib järeldada, et sedalaadi kivid on meie tähesüsteemis oluliselt sagedamad kui seni arvatud ning vähendatud ei ole ka nende ajaloolised kokkupõrked meie enda koduplaneediga.
Digivaramus arXiv avaldatud uuringus näitavad USA kosmoseteadlased nüüd aga üllatavad avastust, et Päikesesüsteemi-väliseid objekte võib olla sisenenud ka Maa atmosfääri. Seetõttu asusidki Harvardi Ülikooli astronoom Avi Loeb ja tema tudeng Amir Siraj otsima NASA kataloogidest meteoore, mille trajektooride puhul võiks leida sarnasusi ’Oumuamua’ga ning ühel hetkel sellised kivid leitigi.
Otsingud kandsidki vilja ning nagu kirjutab Science News, sisenes 2014. aasta jaanuaris Maa atmosfääri Vaikse Ookeani kohal Papua Uus-Guinea lähistel 0,9-meetrise läbimõõduga kosmosekivi, mille lennutrajektoor ja –kiirus viitavad ebatavalisele päritolule. See meteoor lendas niivõrd kiiresti – 60 kilomeetrit sekundis, et tema liikumine ei saanud olla seotud Päikese gravitatsiooniga. Trajektoori ajas tagasi modelleerimine näitas, et ka selle sünnipaik pidi asuma väljaspool Päikesesüsteemi.
Teadlaste hinnangul võib selliseid kaugeid külalisi jõuda Maale koguni kord kümne aasta jooksul. Kuna võimalik on seegi, et objekt alustas oma lendu mõne teise tähesüsteemi elukõlbulike planeetide ümbrusest, näib uuring toetavat ka nn panspermia teooriat, mille kohaselt ei tekkinud elu mitte Maal, vaid jõudis siia kusagilt kosmilistest kaugustest. Kuna too konkreetne 2014. aasta meteoor aga atmosfääri sisenemisel hävis, ei saanud vähemalt see meile Päikesesüsteemi-välist elu tuua.