Tehnikaülikooli teadlased arendasid välja efektiivse ja odava veepuhastusviisi

Vee puhastamine. Pilt on illustreeriv. Foto: Gregory Bull / AP / Scanpix

Keskkond meie ümber saastub üha enam, seal hulgas ka üks meie hinnalisemaid maavarasid – vesi. Inimkonna püsimiseks on just puhta vee olemasolu kaaluka tähtsusega. Saastatuse suurenemise tõttu muutuvad järjest olulisemaks ka uudsed veepuhastusmeetodid.

Teaduslikult põhjendatud meetoditest on alates 2013. aastast patenteeritud elektrilahenduse plasmaga vee puhastamise meetod troonilt tõukamas viimased 100 aastat püsinud klooriga puhaaastamist.

Rahvusvaheline uurimisrühm Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Sergei Preisi eestvedamisel avaldas hiljuti ajakirjas Journal of Electrostatics teadusartikli pealkirjaga «Surfactant and non-surfactant radical scavengers in aqueous reactions induced by pulsed corona discharge treatment» (Pindaktiivsed ja mittepindaktiivsed radikaalide püüdurid vesifaasilistes reaktsioonides ajendatud impulss koroona elektrilahenduste poolt).

«Klooriga vee puhastamine oli 100 aastat tagasi täiesti revolutsiooniline, kõrvaldades patogeenseid baktereid ja viiruseid joogiveest ning päästes sellega arvukalt inimelusid. Kloor on senini olnud tõepoolest odav ja tõhus veepuhasti, tappes inimesele ohtlikud bakterid. Tema miinuseks on aga üks oluline kõrvaltoime, mis tekib kloori vältimatul kokkupuutel lahustunud orgaaniliste ainetega (taimejäänustega), ehk rakkude metabolismi produktidega. Sellel kokkupuutel hakkab kloor kahjuks tootma kantserogeenseid, ehk vähki tekitavaid aineid,» selgitas professor Preis.

Vähiohu vähendamiseks on mõnedes Euroopa riikides (näiteks Holland, Soome, Taani) võetud kasutusele ka torustiku radikaalsemad korrashoiu meetodid (st pidev torustiku kontroll ja uuendamine). See päästab küll kloori lisamisest tarbeveele, selline vesi aga 100% joogikõlbulik kahjuks pole.

Tõhusam, aga kordi kallim veepuhastusviis on vee osoneerimine, ehk osooni (O₃) kasutamine vees sisalduvate mikroobide hävitamiseks. Kuigi tegemist on väga efektiivse ja usaldusväärse meetodiga, peetakse seda siiski suurte ja rikaste riikide privileegiks (näiteks USA, Šveits, Prantsusmaa) ning kogu maailmas suudetakse praegu kasutuses oleva tehnoloogia abil osooniga töödeldud joogivett toota siiski vaid väga vähe.

«Viimase viie aastas uurimistöö tulemusena on meie uurimisrühm arendanud töökindlaks uudse, elektrilahenduse plasmaga veepuhastusmeetodi. Selle meetodi puhul vesi nn dušitakse elektroodide vahel, kus elektrilahenduse plasma põleb pingega 18-20 kV. Tulemuseks on sama tarbimiskõlbulik joogivesi kui osooniga puhastusmeetodi puhul. Puuduvad kantserogeensed lisandid, kuid protsess on umbes kolm korda odavam,» selgitas Sergei Preis.

Hetkel on teadlased läbirääkimisetapis ühe Soome tootmisettevõttega seadme tööstuslikuks tootmiseks.