:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/04/15/11952518t1h2fed.jpg)
Vastuoluline kunstliku viljastamise protseduur hõlmas endas naisdoonorilt saadud lisamunaraku kasutamist. Tulemusena sündis laps, kellel oli geneetiliselt justkui kolm vanemat.
Kreekas sündis kolme vanema geene kandev laps (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündinud laps oli meessoost ning kaalus 2,9 kilogrammi. Nii vastsündinu kui ka tema ema on hea tervise juures, kirjutab The Guardian.
Kõnelause protseduuri käigus kasutatakse lapse emalt saadud munarakku, isalt saadud seemnerakku ning lisaks veel üht, doonorilt saadud munarakku. Kuigi sellisel teel saadud loote rakutuuma-DNA pärineb siiski kahelt vanemalt, puutub kogu protseduuri iva mitokondriaalses DNAs. See on pärilikkusaine, mis paikneb raku jõujaamadena tuntud mitokondris – rakuosakeses ehk organellis, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine ning sünteesitakse energiat kandvaid ATP (adenosiin-trifosfaat) molekule.
Tavalise paljunemise korral pärandub mitkondriaalne DNA edasi emaliini pidi. Kreekas sündinud lapse teebki eriliseks tõsiasi, et teadlased olid enne viljastamist eemaldanud ema munarakust mitokondrid ning asendanud need doonorilt saadutega. Kogu asja eesmärk on kaitsta sündivat last ema mitokondrites sisalduvate geenihaiguste eest. Kreeka ja Hispaania arstid, kes opereerisid, väidavad aga, et mitokondriaalsetel geenidel on oma roll ka raseduse kulgemises, mistõttu võib tegu olla ka olulise viljatusravi meetodiga.
Näiteks teatas eksperimendis osalenud hispaania embrüoloog Nuno Costa-Borges, et sellest võiks olla abi «lugematule hulgale naistele».
/nginx/o/2019/04/15/11952517t1hdb3f.jpg)
Varem on selliseid protseduure tehtud vaid korra ning ka siis tekitas see hulgaliselt pahameelt. Oma kriitika osaks on saanud ka seekordne uuring. The Guardianiga rääkinud Oxfordi Ülikooli viljakusravi üksuse meditsiinidirektor Tim Childi sõnul on problemaatiline näiteks tõsiasi, et sellise sekkumise tagajärjed ei ole teada. Samuti on selgusetu ka see, kas teraapiast lõpuks üldse kasu oli.