TÜ teadlased kaevasid tänapäeva inimese genoomist välja muistseid signaale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shakh Aivazov / AP / Scanpix

Äsja mainekas teadusajakirjas avaldatud uuring analüüsis 565 kaasaegse Lõuna-Aasiast pärit inimese genoome.

Genoomidest leitud iidsed signaalid aitavad heita valgust selle piirkonna kunagistele rännetele ja populatsioonide segunemise ajaloole, kirjutab ERR Novaator.

«Arvestades, kui vähe on meil Lõuna-Aasias kunagi elanud inimeste kohta vana DNA-alast teavet, on need iidsed komponendid, mis meil tänapäeva genoomidest avastada õnnestus, hindamatu väärtusega,» ütles uuringu üks põhiautoritest, Burak Yelmen, kes on Tartu Ülikooli genoomika instituudi moodsa populatsioonigeneetika nooremteadur.

Tema ja kaasautorid leidsid, et teatud osa genoomidest ei segunenud ootuspärasel viisil. Nende tulemused viitavad, nagu oleksid need Lõuna-Aasias välja kujunenud või Lääne-Euraasiast saabunud geneetilised variandid olnud olulised kohaliku eluviisiga kohanemiseks.

Uuring ilmus teadusajakirjas Molecular Biology and Evolution.

Tagasi üles