/nginx/o/2019/04/03/11921022t1h1ea9.jpg)
7. aprilli võib pidada meetermõõdustiku sünnipäevaks, sest täna 224 aastat tagasi võeti Prantsusmaal pikkusühikuna kasutusele meeter, kirjutab TTÜ inseneriteaduskonna emeriitprofessor Rein Laaneots.
Professor Laaneots: kuidas täna, 224 aastat tagasi meeter välja mõeldi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
18. sajandil oli mõõtühikute kõige keerulisem ja kirjum süsteem Prantsusmaal, kus oli käibel umbes 800 mõõtühikut ja nuriseti, et mõõtmine on liiga keeruline. Valitsusele laekus hulgaliselt kaebusi ka mõõtmistega seotud pettuste ja ülekohtu kohta.
Esimene ettepanek oli võtta uue pikkusühiku aluseks üks kümnendmiljondik põhjapooluselt ekvaatorini ulatuvast Pariisi läbivast veerandmeridiaani pikkusest.
Arvestades aga tööde suurt mahtu, poliitilise situatsiooni keerukust Prantsusmaal ja ka sõda Hispaaniaga oli selge, et mõõtmine nõuab aastaid. Seepärast kehtestas valitsus 1795. a 7. aprilli dekreediga esialgse pikkusühiku, milleks määrati aastatel 1739 kuni 1740 mõõdetud Dunkerque ja Colliqorure vahelise Pariisi meridiaanilõigu osa pikkusega 3 jalga ja 11,443 liini. Seda tutvustati rahvale kui uut mõõtühikut nimega «metre».
Hiljem täpsustati meetri pikkuseks 3 jalga ja 11,268 liini, millest valmis ka meetri etalon.
Rahvas, nagu alati, oli konservatiivne ja oma harjumuste ori. Ka prantslased ei tahtnud uut ja neile võõrast meetrit kuidagi omaks võtta. Ka ei jõudnud nendeni piisavalt lihtsat ja arusaadavat infot uute ja vanade ühikute vahekordadest. Vaatamata sellele kogus meeter elujõudu ja sai juba 45 aastat pärast kasutuselevõttu Prantsusmaal ainuvalitsejaks. Ka teadlased ja insenerid kogu maailmas veendusid üha enam meetermõõdustiku eelistes teaduse ja tehnika edendamisel. Ühtse rahvusvahelise mõõdusüsteemi vajadusest hakkasid aru saama ka diplomaadid ja ärimehed. Prantsusmaa hakkas jagama teistele riikidele plaatinast meetri koopiaid ning meetermõõdustik levis tasapisi Prantsusmaa naaberaladele ja asumaadesse ning lõpuks üle maailma ja asendas paljud kohalikud mõõtühikud.
Meetri algusajast alates on selle definitsiooni muudetud mitmeid kordi. Selle esialgseks etaloniks sai algselt plaatinast valmistatud varb, hiljem vahetati see plaatina (90%) ja iriidiumi (10%) sulamiga. Tänapäeval on meeter defineeritud kui pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299 792 458-1 sekundi jooksul.
Eestis kehtib meetermõõdustik alates 1. jaanuarist 1929. a.