Teadlased avastasid esmakordselt müstilise Denisi inimese koljutüki

Sissepääs Denisi koopasse. Foto: Johannes Krause / AP / Scanpix

Inimese varase ajaloo nn uusim tulija, Venemaal asuva koopa järgi nime saanud Denisi inimene, on seni olnud esindatud vaid üksikute luujätketega. Nüüd leitud koljufragment võib aga avada selle eelajaloolise inimese uurimises uue lehekülje.

Siberis Denisi koopa lähistel elanud nn Denisi inimesed ehk denislased on üks uuem pusletükk inimevolutsiooni uuringutes. Esimesed jäljed seal elanud inimliigist leti alles 2008. aastal ning uue inimliigi esimene DNA-uuring avaldati aastal 2010. Seni on denislaste jäänused piirdunud aga vaid üksikute luutükkide hammaste, sõrmelülide ja luutükkidega. Ameerikas Füüsilise Antropoloogia Assotsiatsiooni aastakonverentsil kirjeldasid teadlased aga esmakordselt denislaste koljutükke, mida on võimalik võrrelda juba ka teiste inimliikidega, kirjutab Science News.

Nimelt on denislaste puhul seniajani selgusetu, kas tegemist oli eraldi inimese (Homo) liigiga või kuulus ta mõnesse teise gruppi nagu H. sapiens, H. neanderthalensis või muu. Kuigi seekordnegi avastus seda küsimust tõenäoselt ei lahenda, kõrvutas kolju tükki tutvustanud Toronto Ülikooli teadlane Bence Viola seda siiski 112 nüüdisinimese ja 30 erineva kiviaegse inimese, kaasa arvatud ka neandertallaste koljudega. Kuigi ühegagi neist see kuigi täpselt ei klappinud, oli tal siiski teatud sarnasusi neandertallaste ja ühe ligi 430 000 H. sapiens’iga, kelle puhul oli teada ka denislase geneetilist pärandit.

Võrreldes paljude teiste koljudega oli denislase oma aga üllatavalt paksu seinaga, ütles Viola. Teadaolevalt ristus H. sapiens’iga kolm geneetiliselt erinevat gruppi denislasi ning nende geene võib leida mitmete nüüdisaegsete Aasia päritolu inimeste genoomis.