Läbimurre! Avaldati esimene pilt mustast august

Must auk. Foto: audiovisual.ec.europa.eu

Ülemaailmse kosmoseteleskoopide koostööprojekti töö tulemusena jõudis täna avalikkuse ette esimene teadaolev pilt mustast august.

«See on inimkonna jaoks meeletu läbimurre. Oleme saanud pildi millestki, mida üks mees enam kui sada aastat tagasi 1915. aastal ette kujutas. Albert Einsteini mõtteeksperiment näitas, et suure massiga keha võib murda geomeetria ning selle tagajärjel tekib higlaslik auk,» ütles avastust sisse juhatanud Euroopa teaduse ja innovatsiooni volinik Carlos Moedas Brüsselis toimunud pressikonverentsil.

Avaldatud fotol on kujutatud Maast ligikaudu 50 miljoni valgusaasta ehk 16 megaparseki (500 miljardi miljardi kilomeetri) kaugusel asuva galaktikapilve Virgo A keskmes paiknev galaktika nimega Messier 87 ja selle sisemuses asuv must auk.

«Tõenäoselt olete kõik näinud palju mustade aukude pilte, aga need olid kõik simulatsioonid või animatsioonid. See on nüüd aga päris ning näeb välja ka nagu tõeline tulerõngas läbimõõduga 100 miljardit kilomeetrit,» selgitas pildi olulisust ka Nijmegeni Ülikooli professor Heino Falcke.

Miks see oluline on?

Mustad augud on oma müstilisuse tõttu vast üks enim avalikkuse tähelepanu köitnud teemadest tähefüüsikas ja kosmoloogias. Tegemist on oma eluea lõpus kokku varisenud hiiglaslike tähtedega, mille gravitatsioon on niivõrd suur, et tõmbab endasse ka kogu elektromagnetkiirguse – kuna teatud vahemaast alates jääb ka valgus must augu külgetõmbejõu kätte lõksu, ei ole keha enda nägemine aga võimalik. Seda piiri nimetataksegi musta augu sündmushorisondiks. Kuigi musta augu enda pildistamine on sisuliselt võimatu, peaks sündmushorisonti kasvõi teoreetiliselt aga olema võimalik jäädvustada.

Piirkonnas valitseva ülikõrge gravitatsiooni, valguskiirguse-lähedaste kiiruste ja kaootilise osakesteliikumise tõttu ei saa teadlased aga päris kindlad olla, mida me nägema hakkame. Einsteini üldrelatiivsusteooria ennustab seda, mis meie maailmas kehtiva füüsika piirimail toimuda võib, mistõttu võib tänasest õhtust oodata muu seas ka paljude seniste teoreetilise füüsika formuleeringute kinnitamist või ümber lükkamist.

Nagu teatas USAs toimunud pressikonverentsil Perimeteri Teoreetilise Füüsika Instituudi teadur Avery Broderick, tegi Einsteini üldrelatiivsusteooria Sündmushorisondi Teleskoobi vaatluste abil läbi tõsise tuleproovi, mille tagajärjel on meie teadmine füüsikalise maailma kohta veelgi täpsemaks läinud.

«Kontrollisime saadud tulemusi pretsedenditu hulga simulatsioonidega. Saadud tulemused klappisid ideaalselt olemasolevate teoreetiliste ennustustega - augul on tõesti olemas heledam osa, mis liigub meie poole ja tumedam, mis liigub meist eemale. Oleme kätte saanud tema pöörlemiskiiruse ja teame nüüd, et ta liigub taevas päripäeva. Piltide ja teooria klappimine toetab üldrelatiivsust - sellel mustal augul on kõik teooria ennustatud oodatavad omadused,» ütles Broderick.

Graafik: Allan Triik

Sündmushorisondi teleskoobivaatlustest teavitav pressikonverents toimub 10. aprillil Eesti aja järgi kell 16:00 ning ülekande teeb sellest ka Postimees.