Läbimurre: teadlased suutsid ühe «lõikega» muuta 13 000 geeni (1)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
26. märts 2019, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/03/07/5134017t1h3312.jpg)
Geenitehnoloogia maailmas revolutsiooni tegev CRISPR-Cas9 meetod ületas hiljuti uue piiri ning tegi ühes rakus ühe korraga 13 200 geneetilist muudatust.
Uuringu juht on üks geeniteaduse suurematest visionääridest George Church, kes on olnud seotud nii esimese täisgenoomi järjendamise, Inimgenoomi Projekti algatamise kui ka geenmuundamise tehnoloogiate arendamisega. Tänapäeval on ta muu hulgas seotud geenitehnoloogia meetodite abil nii mammutite kui ka neandertallaste kloonimise kui ka erinevate sünteetilise bioloogia projektidega.
Muu hulgas plaanib Churchi uurimisrühm ka suuremahulist genoomide ümberkirjutamise projekti, mille käigus peaks muutuma terved liigid, inimesed nende seas, kirjutab MIT Technology Review.
Seekordse rekordi saavutamiseks võtsid Churchi tiimi liikmed Oscar Castanon ja Cory Smith fookusesse suuresti mitteaktiivsed DNA-lõigud nimega LINE-1, mille kordusi leidub inimese genoomis niivõrd palju, et need moodustavad meie geenidest koguni 17 protsenti. DNA-lõikude suuremahulise muutmise põhiprobleemiks on, et liiga kiire ja ulatuslik muudatus võib kaasa tuua raku suremise. Selle ära hoidmiseks kasutas Harvardi Ülikooli rühm CRISPR-tehnoloogia variatsiooni, mis mitte ei lõika katki tervet DNA-ahelat, vaid asendab selles vaid üksikuid lämmastikaluseid.
Kuigi kõlanud on ka kriitikanooli, on Church ja tema meeskond veendunud, et selline tehnoloogia saab murranguliseks genoomist «rämps»-DNA eemaldamisel.
Uuring ilmus netivaramus BioRxiv.