:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/03/20/11880441t1he58c.jpg)
Hayabusa-2 missiooni fookuseks valitud asteroid Ryugu polegi eraldiseisev kosmosekivi, vaid kogum suurema asteroidi purunemisel tekkinud materjalist. Ameeriklaste uuritav Bennu on aga sellise kujuga, et proovi Maale tagasi toomine võib ebaõnnestuda.
Mõlemad käimasolevad asteroidi-missioonid teatasid ootamatutest avastustest (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaapani kosmoseagentuur JAXA on jõudnud asteroid Ryugu uurimisega nii kaugele, et selgeks on saamas taevakeha päritolu ning erinevat varasematest oletustest tuleb välja, et Ryugu peab olema oluliselt noorem kui seni arvatud. Selline avastust tähendab, et Ryugul peab kusagil olemas olema ka päritolu-keha ning teadlastel on juba teada kaks võimalikku objekti, mis võiksid selleks sobida, kirjutab BBC.
Asteroidi ebatavaliselt päritolule viitavad mitu asjaolu. Esiteks näitab tema kuju, et mitte kuigi palju aega tagasi (kosmilistes mastaapides) pidi ta pöörlema praegusest oluliselt kiiremini, peale selle on selle tihedus aga oluliselt väiksem kui seni arvatud ning kogu objekt sisaldab suures hulgas tühimikke. Teadlaste sõnul tähendab see, et tõenäoselt on tegemist mõne kosmilise kokkupõrke tagajärjel ilmaruumi pillutatud materjaliga, mis on hiljem gravitatsiooni mõjul taas kokku kogunenud.
«Ryugu mõõtmed on väga väikesed – läbimõõt vaid 800 või 900 meetrit. Seetõttu on ta liiga väike, et olla üksinda üle elanud terve Päikesesüsteemi sünnile järgnenud perioodi. See tähendab, et ta pidi mitu miljardit aastat hiljem mõnest palju suuremast kehast eralduma,» ütles uuringus osalenud Tokyo Ülikooli teadlane Seiji Sugita.
Taevakivide kogumiku päritolule viitab selle tumedus, mis klapib päris hästi kahe suurema asteroidi Polana ja Eulalia’ga. Nüüd asutaksegi uurima võimalust, et Ryugu võib koosneda nendest taevakehadest välja löödud materjalidest.
Lisaks tuvastasid mõõteseadmed ka märke võimalikust vee olemasolust asteroidil, kuid see vajab veel edasist kinnitust.
Jaapanlastega samal teaduskonverentsil teatasid ka ameerika kosmoseteadlased, et nende asteroidimissioon OSIRIS-REx on avastanud mõndagi uut enda uuritava asteroid Bennu kohta. Kuigi uuringut alles käivad, näitavad orbiidilt tehtud fotod asteroidi pinnast, et selle pind on kaetud suurte rahnudega, mis teeb seal maandumise keeruliseks, kui mitte võimatuks, mistõttu muutub kaheldavaks missioonil plaanis olnud asteroidipinna proovide Maale toomine. Seni olid teadlased eeldanud, et teemantikujuline Bennu on kaetud hoopis peeneteralise liiva või kruusaga ning selle arvestusega olid ehitatud ka proovide kogumise robotid.
Teine ootamatu avastus Bennu kohta on, et see kosmosekivi pihustab maailmaruumi peeneid osakesi, mis teeb maandumise ja proovide kogumise aga veelgi keerukamaks.
«Tegemist on aktiivse objektiga ja see tuli meile tõesti üllatusena,» ütles uuringu juhtivteadlane Dante Lauretta Nature’le.
Nii jaapanlaste kui ameeriklaste uuringud ilmusid Nature’s ja selle tütarväljaannetes.