Teadlased kasvatasid katseklaasis miniaju, mis suutis lihaseid liigutada
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
20. märts 2019, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehistingimustes kasvatatud ja päris aju matkiv rakkude kogum käitus üllatavalt ning asus iseenesest ühendusse selgrooga.
Kokku koosnes laboris kasvatatud aju umbes kahest miljardist ajurakust, mis on oma suuruselt võrreldav 12-13 nädala vanuse lootega. Kuivõrd tegemist ei ole aga täieliku ja looduslikult välja kasvanud ajuga, oleks iseenesest õigem nimetada seda aju-organoidiks.Täiskasvanud inimese ajust võib leida keskmiselt 100 miljardit ajuneuronit.
Katse käigus asetasid teadlased oma loomingu ka hiire selgroo ja lihaskoe lähedusse ning õige pea hakkas see justkui tehislik närvirakkude kogum oma uusi lähinaabreid uurima ning asus nendega koguni ühendusse ning suutis lihaskoed ka liigutama panna.
«Pärast 2-3 nädalat koos elamist laienesid närvirakud ka hiire selgroosse. Inimese rakkudest loodud aju ja hiire selgroo vahel ilmnes ka sünapsite teket. Hiirtelt võetud lihaskoe jälgimisel nägime ka ebareeglipärase sagedusega lihaskokkutõmbeid,» kirjutasid teadlased oma uuringu raportis.
Sedalaadi katseid on vaja, et õppida paremini tundma aju toimemehhanisme, mis omakorda võib viia juba parema neuroloogilise ravini. Samas on katseklaasis juba päris, suurte ajude kasvatamine praeguse teaduse ja tehnika taseme juures sisuliselt võimatu. Sedalaadi katsetes kasutatakse algmaterjalina inimese tüvirakke, mis on teatavasti võimelised spetsialiseeruma ükskõik milliseks vajalikuks rakutüübiks. Kuigi teoreetiliselt peaks tüvirakkudest kasvatatud ajusid olema võimalik kasvatada peaaegu lõpmatult, kuid praktikas tuleb esimese takistajana ette suuruse piir, millest alates ei jõua vajalikud toitained enam organoidi sisemuse rakkudesse.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.