:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/03/19/11878278t1hc131.jpg)
Veebruarisavastatud õhkõrnad Marsi-värinad ehk mikroseismid näitavad, et võime lähiajal oodata ka maavärinate Marsi-analoogide mõõtmist.
Maandur tabas Marsil esmakordselt mini-maavärinad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetkel Marsil oma uurimisperioodi alustav NASA Mars InSight kosmoseaparaat on alles alustamas oma tööd punase planeedi geoloogilise ülesehituse avastamisel, kuid esimesed tulemused on juba käes. Veebruaris langetas ta vastu planeedi pinda oma ülitundlikud seismomeetrid ning asus otsima oletatavaid Marsi-värinaid – maavärinate analooge, mille põhjal peaks olema võimalik tuletada paljugi informatsiooni planeedi arenguloo kohta. Marsi-värinaid ei ole InSight seniajani küll veel tabanud, kuid esimest korda ajaloos oleme me nüüd tänu nendele mõõtmistele saanud kinnituse õhkõrnade värinate ehk mikroseimide esinemisest teistel planeetidel, kirjutab Science.
Mikroseisme esineb Maalgi, kuid siin peetakse neid ookeanilainete ja tormide tagajärjeks. Kuna Marsil aga ookeane ei ole, arvavad teadlased, et sealsed mikroseismid võivad olla tingitud hoopis tormituultest planeedi atmosfääris. Kui Marsi-värinad oleksid oma intensiivsuselt võrreldavad trummisoologa, siis mikroseimid on pigem soolot saatev bassikäik.
Muu hulgas kinnitab mikroseimide tabamine, et InSighti seismomeetrid töötavad ning järelikult peaks Marsi-värinate salvestamine olema nüüd vaid aja küsimus.