Saada vihje

Edusamm teaduses: 50 aastat surnud olnud jäär sai järeltulijad (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lammas nimega Sir Freddie suri 1970ndatel, kuid aastal 2019 nägid ilmavalgust tema järeltulijad.
Lammas nimega Sir Freddie suri 1970ndatel, kuid aastal 2019 nägid ilmavalgust tema järeltulijad. Foto: Courtesy of the Walker family / Scanpix

Austraalia teadlased suutsid lamba munaraku laboritingimustes viljastada 50 aastat tagasi surnud jäära jääkülmas säilinud seemnerakkudega.

Teadlaste endi teada peaks tegemist olema vanimate seemnerakkudega, mida kunagi edukaks viljastamiseks kasutatud. Kõnealune spermaproov korjati lambalt nimega Sir Freddie 1968. aastal ning jäätati omamoodi ajakapsli-projekti raames. Kokku viljastati Sir Freddie ja kolme teise jäära seemnerakkudega 56 utte, kellest jäi tiineks 34.

«Meie eksperiment näitab, kui stabiilselt on võimalik seemnevedelikku jäätunud kujul säilitada,» ütles uuringus osalenud Sidney Ülikooli erakorraline professor Simon de Graaf The Guardianile.

Sellise protseduuri tulemusena sündinud tallede kehad olid kaetud tänapäeval haruldaste, kuid aastakümneid tagasi küllaltki levinud kortsudega. Oma ajal aretati need loomadele sisse, et suurendada nahapinda ja seega ka saadavat villakogust. Hiljem aga kaotati see taas ära, kuna üleliigsed kortsud muutsid loomad raskesti pügatavaks. Nüüd sündinud talledel on seega olemas tänaseks muidu välja surnud tõutunnused.

«Hämmastav on, et 50 aastat või vaid ühe aasta jääs olnud spermast viljastatud tallede puhul ei paista olevat mingeid erinevusi,» ütles de Graafi kolleeg Jessica Rickard.

Katses kasutatud sperma andnud lammas Sir Freddie sündis 1963. aastal ja suri 1970ndatel. Tema seemnevedeliku proovid kogus omal ajal Gulagist põgenenud ning omadega Austraaliasse jõudnud ungari päritolu teadlane nimega Steven Salamon, kes säilitas oma kogutud proovid vedellämmastikus eesmärgiga luua sellest ja teistest proovidest omamoodi ajakapsel. Sir Freddie jõudis temani Austraalia New South Walesi osariigis 8000-pealist Merino lammaste karja pidanud Walkeri farmist annetusena.

Tagasi üles