Kümme aastat hiljem: müstiline magnettäht on taas ärkamas

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Lõunaobservatooriumi teadlaste illustratsioon magnetarist.
Euroopa Lõunaobservatooriumi teadlaste illustratsioon magnetarist. Foto: ESO / AFP / Scanpix

Üle kümne aasta kannatlikult üht kauget ja väga eripärast suikunud tähte jälginud teadlaste järjepidevus on end ära tasumas – kauge magnethiiglane on ärkamas.

Tähe ametlik nimetus on XTE J1810–197 ning ta on üks vaid neljast teadaolevast raadiolaineid kiirgavast magnettähest ehk magnetarist. Tegemist on väga erilise tähetüübiga – sisuliselt surnud tähega, millele on aga omane seletamatu ülivõimas, Maa omast kvadriljon (1015) korda Maa omast tugevam magnetväli, kirjutab Science Alert.

Kokku on tänapäevaks teada 23 magnetari, kuid raadiolaineid kiirgab neist vaid neli, XTE J1810–197 nende seas. Kümmekond aastat tagasi jäi see hiiglaslik ja müstiline «raadiosaatja» aga vakka ja jäidki nii. Nüüd aga näib, et miski on magnettähe tema unest äratanud. Esimesed sealt pärinevad raadiolained registreeriti möödunud aasta 8. detsembril, pärast mida on Manchesteri Ülikooli ja Max Plancki Raadioastronoomia Instituudi teadlased salvestanud terve raadiosignaalide voolu. Võrreldes aastatetaguste signaalidega on seekordsed aga üllatavalt erinevad. Muu hulgas toimub signaali vaheldumine aeglasemalt.

Kuna mangetare on teada niivõrd vähe, ei tea ka teadlased nende kohta kuigi palju. Oletatakse, et tõenäoselt tekivad nad sarnaselt neutrontähtedega massiivsete tähtede eluea lõpus nendetuuma kokku varisemise ja selle aatomite ülitihkelt kokku pressimise tagajärjel. Mingil põhjusel hakkab selline täht aga tootma tugevaid magnetvälju. Kui meie planeedi magnetvälja tugevuseks on näiteks 0,5 gaussi, siis XTE J1810–197 omaks hoopis 1015 gaussi ehk üks petagauss. Oletatakse, et magnetvälja teke võib olla seotud tähe seismilised protsessid, mis on mõjutanud selle magnetvälja dünaamikat.

Selliste tähtede olemasolu ennustasid teoreetilised füüsikud esimest korda 1980ndatel ning XTE J1810–197 oli ka esimene avastatud raadiolaineid kiirgav magnettäht. Selliste tähtede vähesusele ei ole seniajani kuigi selget seletust leitud. Ühe võimaliku teooriana on välja käidud, et tegelikult kiirgavad kõik magnetarid raadiolaineid, kuid kuna teadlased ei ole neid ühel või teisel põhjusel märganud ega mõõtnud, ei ole me sellest lihtsalt teadlikud.

Magnettähe ärkamist kirjeldava teadusartikliga saab tutvuda digivaramus arXiv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles