:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/02/06/11769566t1hb105.jpg)
Namibi kõrbe – üht maailma kuivemat pika – katsid ligi 300 miljonit aastat tagasi hiiglaslikud jääliustikud, selgub värskest uuringust.
Teadlased avastasid Aafrikast hiiglaslike jääliustike jäljed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusajakirjas PLoS One avaldatud uuringu kohaselt olid Afrika kunagised mandriliustikud oma mõõtmetelt võrreldavad Antarktika tänapäevaste jääväljadega, kui isegi mitte suuremad. Avastuseni jõudsid West Virginia Ülikooli geoloogid Graham Andrews ja Sarah Brown, kui olid Namiibias uurimas kohalike voorte arengut, kirjutab Science Alert.
«Tundsime üsna kiiresti ära, millega tegemist, kuna oleme mõlemad kasvanud üles piirkondades, mis on samalaadselt liustike poolt kulutatud,» ütles Põhja-Iirimaalt pärit Andrews. Samas tuli teadlastele üllatusena, et nii ilmsete liustikulise kulutuse märkidega maastiku teket ei olnud kunagi geoloogiliselt uuritud – oli teada, et piirkonda on kunagi jää katnud, kuid voorte tekkemehhanisme polnud keegi eraldi uurinud.
Oma uuringus tuginesid teadlased suuresti satelliidiandmetele, mille põhjal õnnestus kindlaks teha, et voored põhjustanud liustikud pidid piirkonnas liikuma väga kiiresti liikuvate liustike poolt, kuna muu hulgas oli jää uuristanud endale tee ka läbi vulkaaniliste aluspõhja kivimite. Liustike liikumise kiiruseks hindavad Andrews ja Brown ligikaudu 800 meetrit aastas.
Tegemist on esimese teadusliku tõendiga Lõuna-Aafrikas kunagi laiunud liustiku mõjude kohta. Kõnealune jäätumine pidi toimuma ligikaudu 300 miljonit aastat tagasi paleosoikumi aegkonnas, mil kõik mandrid olid nn Gondwana hiidmandri osadena veel suures osas ühes tükis. Ligi 200 kilomeetri pikkune liustik jõudis tõenäoselt välja merre, kuid tema suudmeala pidi asuma juba tänapäevase Brasiilia aladel.