/nginx/o/2019/02/04/11765577t1hb1ad.jpg)
Maailma «kolmanda pooluse» ehk Himaalaja liustikest kaks kolmandikku võib 2100. aastaks ära sulada, kui kasvuhoonegaaside emissioone ei vähendata, selgus esmaspäeval avaldatud teadusuuringust.
Teadlased hoiatavad Himaalaja liustike ärasulamise eest (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isegi kui Pariisi kliimaleppe kõige ambitsioonikamad kasvuhoonegaaside piiramise eesmärgid täituvad, siis liustikest vähemalt kolmandik sulab ikkagi, öeldi raportis «Hindukuši Himaalaja hinnang» («Hindu Kush Himalaya Assessment»).
Hindukuši-Himaalaja piirkonna liustikud on tähtis veeallikas mägedes umbes 250 miljonile inimesele ja veel 1,65 miljardile inimesele selle jalamil olevates orgudes, öeldi raportis.
Need liustikud toidavad kümmet maailma tähtsaimat jõesüsteemi, mille seas on Ganges, Indus, Mekong, Irrawaddy ja Kollane jõgi. Lisaks on liustikud keskselt seotud miljonite inimeste toidu, energia, puhta õhu ja sissetulekuga.
Liustike sulamisel on mitu mõju. Muu hulgas muutub õhk saastatumaks ja ilm äärmuslikumaks ning väiksem vee kogus jõgedes enne mussoonihooaega lööb tasakaalust välja linnade veevõtusüsteemid ning toidu- ja energiatootmise, hoiatati uuringus.
Liustike kahanedes võivad sajad mäestiku jalamile tekkinud liustikujärved äkitselt valla pääseda ning põhjustada tulvasid.
Uuringu avaldas Nepalis asuv rahvusvaheline ühendus ICIMOD. Nepal on üks kaheksast riigist, kes on liustiku sulamise probleemide eesjoonel.
Uuringut koostati viis aastat, selles osales üle 350 uurija ja poliitikaeksperdi ning 185 ühendust. Dokumendi kirjutas 210 autorit, toimetas 20 inimest ja 125 väliskontrollijat.
«Globaalne soojenemine hakkab muutma jääkülmi ja liustikega kaetud mäetippe..., mis läbivad kaheksat riiki, ja teeb neist vähem kui aastasajaga paljad kivinukid,» ütles uuringu koostamist juhtinud Philippus Wester ICIMODist.
«See on kliimakriis, millest te pole veel kuulnud.»
Piirkond vajab kliimamuutusega kohanemiseks 2030. aastaks igal aastal kuni 4,6 miljardit dollarit aastat ning summa tõuseb 2050. aastaks 7,8 miljardi dollarini, öeldakse dokumendis.