Uuring näitas, kuidas LSD ajutööd mõjutab

LSD avastanud keemik Albert Hoffmani portree. Foto: Fabrice Coffrini/AFP/Scanpix

Levinud psühhedeelne uimasti segab info liikumist ajus ning tekitab teatud piirkondades info ülekülluse.

Tänaseks on möödunud juba enam kui 76 aastat sellest, kui šveitsi teadlane Albert Hofmann oma Baselis asuvas Sandoze laboratooriumis viis aastat varem sünteesitud lüsergiinhapepe dietüülamiidiga kogemata oma huuli riivas ja peagi maailmas esimese inimesena «happetrippi» koges. Pärast esialgset entusiastlikku vastuvõttu ja ka teaduslikku uurimist jõudis LSD aga vaid mõnekümne aastaga keelustatud ainete nimistusse ning on seal püsinud seniajani.

Keeluseadusest hoolimata on aga LSD aga jätkuvalt populaarne uimasti. Samas on infot nii selle kasutamise sageduse kui ka füsioloogiliste mõjude kohta jätkuvalt väga vähe, kuna ebaseaduslike ainetega inimkatseid teatavasti teha ei tohi. Ometigi on viimastel aastatel siiski mõned uuringud ilmunud ning mõned neist on andnud uusi teadmisi ka inimpsüühika osas laiemalt.

Näiteks uuris grupp teadlasi mõni aasta tagasi LSD mõju muusika tajumisele. Tulemusena selgus ka mõndagi uut tähenduslikkuse tunde neurofüsioloogia kohta. Ühes teises, 2016. aastal ilmunud uuringus näitas aga grupp šveitsi teadlasi, et LSD mõjul kaasab aju visuaalse informatsiooni töötlemisse oluliselt rohkem ajupiirkondi kui tavaolekus.

Värskes Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetiste numbris kirjeldavad teadlased nüüd aga eksperimenti, mille käigus skaneeriti 25 vabatahtlikult ainet tarbinud katsealuse ajusid kord pärast LSD tarbimist ja kord pärast platseebo tarbimist. Kuivõrd vaimset olekut mõjutav LSD võib tekitada ka paranoiat, lasti kõigil osalejatel enne ajuskannerisse minekut seda rahulikult väljastpoolt jälgida, et tagada nii nende heaolu kui ka paranoilisest reaktsioonist rikkumata tulemused.

Sellise katsega otsiti kinnitust enam kui 10 aasta vanusele hüpoteesile, et LSD mõjul väheneb ajus meelelist infot suuraju poolkerade tuumadesse edastava taalamuse infot filtreeriv mõju.

«Meid ümbritsev maailm on meie tajutavast erinev, kuna taalamus filtreerib välja suure osa infost, mida ta ebavajalikuks hindab,» selgitas uuringut osalenud Zürichi Psühhiaatriahaigla teadur Katrin Preller The Guardianile. «Tõenäoselt ei saa me kõike end ümbritsevat infot töödelda, kuna see koormaks meie ajud lihtsalt üle.»

Ajuskaneeringutest tuli välja, et uimasti mõjul hakkaski taalamuse kaudu liikuma märkimisväärselt rohkem informatsiooni. Kui tavaliselt töötab taalamus ajus omamood filtrina, mis ei lase õppimise, mälu ja emotsioonide tekkega seotud vöökääru informatsioonist üle koormatud saada, siis LSD mõjul lõpetas see filter justkui töötamise, viies vöökääru üliaktiivsesse olekusse. Samal ajal takistas ta aga info liikumist oimusagarasse, kirjutab The Guardian.

Katrin Prelleri hinnangul võimaldab uuring seega varasemat hüpoteesi suurel määral kinnitada, kuigi omaette küsimus on, et millistesse ajupiirkondadesse see filtreerimata info oma edasises kulgemises jõuab. Uuringu autorite sõnul võib neurofüsioloogiline mõju seletada ka LSD tarvitajate kirjeldatud segaseid kogemusi õndsusetundest hallutsinatsioonide ja ka nn ego lahustumiseni. Näiteks on varasemad uuringud näidanud vöökääru külgmiste osade seost inimese iseenda-taju välja arenemisega. Kui LSD seda mõjutab, võib ka ego lahustumine seletuse saada. Edasi võivad sedalaadi avastused viia ka uute ravimite arendamiseni.