:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2019/01/23/11734102t1h2ccf.jpg)
Juhtiva teadusajakirja Nature olemusloos kirjeldatakse Eesti teaduse eduloo kujunemist, kuid hoiatatakse, et praegune süsteem ei ole jätkusuutlik ning võib kriisi korral kokku kukkuda.
Eesti teaduse rahastamise probleem jõudis ka tipp-teadusajakirja külgedele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nature’i artiklis kirjeldab saksa teadusajakirjanik Quirin Schiermeier, kuidas Eesti kujunes Nõukogude Liidu lagunemise järel ootamatu kiirusega oma väiksuse kohta maailma tasemel märkimisväärseks teadusriigiks. Välja tuuakse nii e-riigi, molekulaarbioloogia, ökoloogia kui ka geneetika edulood. Praegu kehtivate teaduse mõõdikute põhjal võib öelda, et Eesti teadust on saatnud imeline edu. Sõna saavad mitmed Eesti tippteadlased nagu Ülo Niinemets, Martin Zobel, Andres Metspalu, Tarmo Soomere ja teisedki.
Samas tõdetakse, et liigne sõltuvus Euroopa Liidu rahadest on tekitanud olukorra, kus heleda leegiga põlemine võib jääda üürikeseks ning eurorahade vähenemine võib tuua kaasa kodumaiste teadlaste lahkumise.
1869. aastast välja antav Nature on üks maailma vanematest ja väärikamatest teadusajakirjadest, mida peetakse koos konkureeriva Science’iga maailma teaduse n-ö kullaprooviks. Selles artikli avaldamist on võrreldud koguni olümpiavõiduga. Nature’i Eestist rääkivat lugu saab lähemalt lugeda siin.