Eesti Meremuuseum ja Thetis Ekspeditsioonid tähistavad populaarteadusliku retkega 200 aasta täitumist sellest, kui Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen avastas Antarktise.
Järelvaadatav: Meremuuseum avalikustas suure populaarteadusliku Antarktika-ekspeditsiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Admiral Bellingshauseni juhtimisel toimunud ekspeditsioon ja Antarktise avastamine 28. jaanuaril 1820 on tähtsündmus kogu maailma ajaloos,» ütles Meremuuseumi juht Urmas Dresen. «Meremuuseumil on hea meel tuua partnerite abiga see otseselt Eestiga seotud mereajaloo peatükk uuesti päevavalgele sedavõrd atraktiivsel viisil, kui on seda ekspeditsioonile minek Bellingshauseni jälgedes,» lisas ta. Dreseni sõnul korraldatakse reisi peatuspunktides populaarteaduslikke seminare, et Eestiga põimunud mereloo teadmist ka väljaspool Eestit levitada.
«Ekspeditsioon saab alguse juulikuus Kroonlinnast, nagu 200 aastat tagasi,» rääkis marsruudi planeerinud Tiit Pruuli. Pruuli sõnul väisatakse seejärel Bellingshauseni sünnikohta Saaremaad, samal ajal kui sealkandis seilab Muhu väina regatt. Peale üritusi mitmetes Euroopa sadamates võetakse kurss Roheneeme saarte kaudu Lõuna-Ameerikale. Antarktikasse plaanitakse jõuda sarnaselt ajaloolisele Antarktise avastamisele jaanuaris aastal 2020.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/27/11745087t1hc05c.jpg)
Reis võetakse ette Thetis Ekspeditsioonide prahitud kahemastilise mootorpurjekaga. «Ligi 24-meetrisel teraskerega avamerejahil on 27,5-meetrine mast ja 400 hobujõuline mootor, mis teeb temast igati sobiliku ekpeditsioonilaeva polaaralale minekuks,» kommenteeris Tiit Pruuli. «Laev osteti Hispaaniast ja pärast Eestisse jõudmist tehakse ta ekspeditsiooniklaariks Nasval asuvas Baltic Workboasti laevatehases,» rääkis Pruuli.
«Suured teadusavastused olid toona ja on tänapäeval edukad rahvusvahelises koostöös ja nii tähistab Eesti seda teadusajaloo olulist tähtpäeva koos muu maailmaga,» kõneles Tiit Riisalo, kes rõhutas ka koostöö olulisust nii diplomaatilisel tasandil kui ka kliimamuutustega tegelemisel. «Loomulikult on ettevõtmine ka lihtsalt inimlikult põnev ja populaarteaduslikus vormis antakse reisile kaasaelamisvõimalus võimalikult paljudele eesti ja vene keelt kõnelevatele inimestele,» lisas Riisalo.
Vene Antarktika-ekspeditsiooni ideele tuli 1818. aastal Vene mereväeminister, prantsuse päritolu markii de Traversay. Ekspeditsiooniga sooviti ületada James Cooki 45 aastat varasema teise ümbermaailmareisi tulemused, seilates kaugemale lõunasse. Reis sai teoks aastatel 1819–1821 Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhtimisel, kes avastas jaanuaris 1821 antarktilistes vetes maismaad, Peeter I saare ja Aleksander I ranniku. Kontinendi olemasolu lõunapooluse piirkonnas ei kinnitatud, kuid Antarktise avastamise kuupäevaks peetakse Eestis ja Venemaal siiski 28. jaanuari 1820, mil teatati kuninganna Maudi maa piirkonnas Antarktise kontinendi šelfiliustiku nägemisest.