/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/01/11/11707656t1h92ba.jpg)
Eesti Mälu Instituut tunnustas rahvusvahelise teadustööde konkursi raames Serbiast ja Venemaalt pärit noori teadlasi, kes uurivad kommunistlike režiimide ajaloo eri tahke - kokku laekus konkursile 18 tööd 13 riigist.
Vaata, millistele noortele välismaa teadlastele andis Eesti Mälu Instituut preemiad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artiklitest parimaks ja 1500 euro suuruse preemia vääriliseks valis komisjon Kõrgema Majanduskooli Peterburi haru vanemlektori Jelena Kotšetkova töö «Tööstus ja metsad: Alternatiivsed toorained Nõukogude metsatööstuses 1950. aastate keskpaigast 1960. Aastateni», mis heidab valgust Nõukogude Liidu tööstuspoliitikale ja selle tagajärgedele keskkonnale.
«Kotšetkova uurimusest selgub, et metsade intensiivne hävitamine tselluloosi- ja paberitehaste lähedalt ja üldse NSVL-i Euroopa osast viis alternatiivsete toorainete ja mitteraiskavate tehnoloogiate otsinguteni. Enamikul juhtudel see ebaõnnestus ja metsade hävitamine jätkus. Artiklis vaadeldakse ka metsatööstuse arengu organisatsioonilisi ja tehnoloogilisi aspekte ning toorainekasutust,» ütles žürii ekspert, ajaloolane Toomas Hiio.
Magistri- ja doktoritööde kategoorias tunnistas komisjon võitjaks ja 3000 euro vääriliseks Stefan Gužvica Kesk-Euroopa Ülikooli ajaloo osakonnas kaitstud magistritöö «Õppides leninismi: Jugoslaavia Kommunistliku Partei fraktsioonidevahelised võitlused Stalini «puhastuste» ajajärgul” (1936–1940)».
«Autor kirjeldab Jugoslaavia kommunistliku partei siseheitlusi ning suhet Kominterniga muuhulgas Stalini puhastuste ajal. Gužvica töö esitleb Jugoslaavia kommunistliku partei ajalugu ja selle eripärasid suure põhjalikkusega. Eesti ajaloohuviline leiab sellest tööst rea paralleele ka Eesti kommunistliku põrandaaluse ajalooga,» sõnas Toomas Hiio.
Konkursi komisjoni kuulusid Eesti Mälu Instituudi nõukogu liige professor Tõnu-Andrus Tannberg, Stockholmi ülikooli emeriitprofessor Enn Tarvel ja Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Peeter Kaasik (PhD). Ekspertidena osalesid komisjoni töös nõuandvana Eesti Mälu Instituudi teadusjuht Toomas Hiio, teadur Hiljar Tammela ja teadusajakirja Akadeemia Humaniora ning Socialia valdkondade toimetaja Mart Orav.