Taas on käes riiklike teaduspreemiate jagamise hooaeg ning kümnele preemiale on kokku esitatud üle 70 teadlase.
Vaata, kes esitati riigi teaduspreemiate kandidaatideks
Preemiate laureaadid kuulutatakse välja veebruari keskpaigas pärast vastavat valitsuse istungit.
Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud:
Toomas Karjahärm (ajaloolane, TLÜ), Priit Kulu (materjaliteadlane, TTÜ), Anne Luik (taimekaitse ja ökoloogia, EMÜ), Ruth Mirov (rahvaluuleteadlane), Jüri Olt (põllumajandustehnika professor, EMÜ), Kristiina Ross (keeleteadlane, EKI), Peeter Saari (valgusfüüsik, TÜ) ja Tiia Tulviste (psühholoog, TÜ).
Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:
- Andres Metspalu – Eesti Geenivaramu loomine ja elluviimine
- Mart Min (kollektiivi juht), Olev Märtens, Paul Annus, Raul Land ja Jaan Ojarand – Elektrilise impedantsi mõõtmise paradigma muutmine ning sellel põhineva originaalse tehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ning rakendamine meditsiinilises ja tehnilises diagnostikas
- Mart Ustav – DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni.
Aastapreemiate määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud.
Täppisteadused:
- Dirk Draheim – Infosüsteemide loogilised alused tõenäosuslikes keskkondades;
- Laur Järv, Manuel Hohmann, Margus Saal, Piret Kuusk, Ott Vilson, Mihkel Rünkla – Skalaarväli laiendatud geomeetrilistes gravitatsiooniteooriates;
- Arvet Pedas – Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks;
- Martti Raidal (kollektiivi juht), Andi Hektor, Gert Hütsi, Kristjan Kannike, Luca Marzola, Hardi Veermäe – Ürgsete mustade aukude tumeaine testid gravitatsioonilainete ja paljukanalilise astronoomia meetoditega;
- Vahur Zadin – Metall ja elekter nanoskaalas – materjali taluvuspiirid ekstreemsetes tingimustes;
Keemia ja molekulaarbioloogia:
- Urmas Arumäe – Närvirakkude programmeeritud rakusurma ja eluspüsimise rakulised ja molekulaarsed mehhanismid ja nende protsesside kontrollimine neurotroofsete faktorite poolt;
- Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer ja Lili Milani – Geneetika- ja genoomikaalased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis;
- Tuuli Käämbre – Vähirakkude energiavahetuse biokeemia;
Tehnikateadused:
- Irina Hussainova – Nanokiudude võrgustik baasina multifunktsionaalsete hübriidmaterjalide tööstuslikes rakendustes;
- Mihkel Koel – Aerogeelid; nanopoorsete materjalide arendus;
- Vahur Oja – Termodünaamilised omadused alternatiivõli ressursside väärindamisel;
- Jaan Raik (kollektiivi juht), Gert Jervan, Artur Jutman, Maksim Jenihhin – Usaldusväärsete arvutisüsteemide projekteerimismeetodid ja arhitektuurid;
Arstiteadus:
- Jaak Jürimäe – Laste kasvu ja arenguga seotud aspektid puberteediperioodil: longitudinaaluuringud;
- Allen Kaasik – Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral;
- Helle Karro ja Andres Salumets – Reproduktiivmeditsiin – epidemioloogia ja molekulaarsed lahendused;
- Anneli Uusküla – HIV levik ja leviku tõkestamine: tõenduspõhisus praktika alusena;
Geo- ja bioteadused:
- Olesja Bondarenko – Nanoosakeste uudsed rakendused ja bioohutus;
- Veljo Kisand – Molekulaarse luubi all nähtavaks muutuv mikroobide mitmekesisus;
- Urmas Kõljalg ja Kessy Abarenkov – Digital Object Identifiers (DOI) süsteemi rakendamine eluslooduse liikide kirjeldamisel ja kommunikatsioonis;
- Urmas Saarma – Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt;
- Siim Veski (kollektiivi juht), Anneli Poska, Triin Reitalu – Õietolmu analüüs: uudsed käsitlused pärastjääaja kliima, inimese ja taimkatte seostele;
Põllumajandusteadused:
- Aveliina Helm − Poollooduslike rohumaade ökoloogia, majandamine ja taastamine põllumajandusmaastikes;
- Raimo Kõlli – Uurimused muldade huumusseisundi ja pedoökoloogia alal;
- Marika Mänd – Täppistaimekaitse innovaatiliste tehnoloogiate arendamine kahjurite ja kasurite käitumis- ja füsioloogiliste uuringute kaudu;
- Eve Runno-Paurson – Oluliste kartuli patogeenide uuringud ning nende tõrjeks jätkusuutlike strateegiate optimeerimine;
Sotsiaalteadused
- René Mõttus – Isiksuse fundamentaalsed ühikud ja arengulised muutused inimestevaheliste erinevuste ulatuses;
- Margus Pedaste (kollektiivi juht), Mario Mäeots, Leo Aleksander Siiman, Emanuele Bardone, Mirjam Burget – Uurimuslik õpe loodusteadustes;
- Allan Puur – Eesti rahvastikuareng maakeskses ja võrdlevas vaates;
- Priit Vahter – Teadmussiire ja ettevõtete innovatsioonitegevus tootlikkuse teguritena;
Humanitaarteadused
- Epp Annus – Uue filosoofilis-teoreetilise paradigma väljatöötamine nõukogude ühiskondade uurimiseks;
- Karsten Brüggemann – Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulek etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega;
- Marika Mägi – Läänemere idakalda roll viikingiaegses kommunikatsioonis;
- Thomas-Andreas Põder – Luterliku re-formatsiooni ressursid pluralistliku ühiskonna sidususe toetamiseks;
- Rein Raud – Kultuuriteoreetilised uurimused.