/nginx/o/2019/01/09/11703967t1h084d.png)
Värskes uurimustöös kirjeldasid teadlased väheuuritud Kagu-Eesti kurrutuste ala.
Teadlased kirjeldasid Kagu-Eesti maakoores ammu esinenud ulatuslikke pingeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel eelmise sajandi keskpaigani oli geoloogide hulgas valdav arusaam, et kunagine suur maakoore plokk ehk Baltika kraaton, mille sisemusse jääb ka Eesti ala, jäigastus 1,9-1,7 miljardit aastat tagasi, kirjutab ERR Novaator.
Oma hiljuti ilmunud artiklis vaatleb Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur Igor Tuuling Valmiera-Lokno kerkeala arengut laiemas kontekstis, seostatuna teiste selle murranguvööndi piires esile tulevate sarnaste kergete dünaamika ja mõõtmetega. «Selle uurimistöö olulisim järeldus on, et nii Valmiera-Lokno kerkeala kui ka kogu laiem murranguvöö tekkimine on seotud maakoore plokkide ulatuslike horisontaalsuunaliste liikumistega ja üksteise suhtes nihkumistega,» rääkis Tuuling.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.