:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/12/27/11680557t1hf6ef.jpg)
Kuigi konkreetseid teadussaavutusi ennustada ei saa, võimaldavad praegused suundumused siiski ennustada eelseisva aasta kuumi uurimisvaldkondi.
Kosmilised signaalid ja kanepiuuringud – mida oodata teadusest aastal 2019? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/27/11680537t1h17f2.jpg)
Edasised arengud CRISPR-beebide saagas
Üks möödunud aasta vaieldamatult suurematest teadusuudistest on maailma teadlaskonda ootamatult tabanud teade, et hiina teadlane He Jiankui juhitava eksperimendi käigus sündisid novembrikuus maailma esimesed nn GMO-beebid Lulu ja Nana. Pärast esialgsete teadete avalikkuse ette tulemist ei ole He ettevõtmise osas aga uut informatsiooni ilmunud. Tõenäoselt ei saa katse üksikasjad siiski salajas püsida ning loodetavasti saame tuleval aastal Lulu ja Nana sünnini viinud eksperimendi üksikasjade ja eetiliste küsimuste kohta juba rohkem teada.
/nginx/o/2018/12/27/11680541t1h7639.jpg)
Hiina tõus juhtivaks teadusriigiks
Maailmas aina suuremat mõju omav Hiina on viimastel aastatel paistnud silma ka investeeringutega teadusesse. Nagu kirjutab Nature, võib aga just 2019. aastast saada see aasta, mil ta möödub USAst ning saab maailmas enim teadusesse panustavaks riigiks.
Uued avastused varaste inimeste kohta
Nii nagu möödunud aastal-kahel, võib ka 2019ndalt oodata uusi avastusi Aasias elanud varaste inimliikide Homo florensise ehk nn kääbiku ja Siberist avastatud nn Denisova inimese kohta. Nimelt on Florese saar, kust «kääbikud» leiti, mitmete käimas olevate uuringute objektiks. Mida uuringud täpselt näitavad ja kuidas see mõjutab arusaama meie enda liigi kujunemise kohta, on veel selgelt vara öelda.
/nginx/o/2018/12/27/11680552t1h1245.jpg)
Uue osakestepõrguti saatus selgub
Kõigist maailma füüsikauuringute keskustest on tõenäoselt kuulsaim Euroopa Tuumauuringute Keskus ja sellele kuuluv Šveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv hiiglaslik Suur Osakestepõrguti (Large Hadron Collider ehk LHC). Pärast LHCs tehtud kuulsat Higgsi bosoni olemasolu tõestamist on osakestefüüsika aga justkui soiku jäänud. Üks lootusekiir oleks Jaapani teadlaste plaan luua tõusva päikese maale uus kiirendi nimega International Linear Collider (ILC). Paraku on hinnanguliselt 7 miljardit dollarit maksva ILC tulevik jätkuvalt ebaselge, kuna riik on viimasel ajal ähvardanud sellelt rahastus ära võtta. Kas osakestefüüsika uus tipplabor tuleb Jaapanisse või ei, peaks selguma juba uue aasta märtsikuus.
Plaan S ehk Segadus Euroopa teadussüsteemis
Euroopa teaduse rahastamise süsteemis on süvenemas segadus nn Plaan S’i ümber. Tegemist on esmapilgul vajaliku algatusega, mille autorid tahavad kirjutada ELi teadusrahastusse sisse põhimõtte et avaliku raha eest tehtud teadus olgu ka kõigile avalikult kättesaadav. Nimelt on suurem osa mainekaid teadusajakirju ELi otsusest hoolimata tasulised, mis tähendab, et eurooplased võivad mitmetest mainekamatest väljaannetest nagu Science ja Nature lihtsalt eemale jääda. Esialgsete plaanide kohaselt peaks plaani ellu rakendamine algama aastal 2020. Järelikult peab Euroopa teaduspublitseerimise tulevik selguma juba lähema 12 kuu jooksul.
/nginx/o/2018/12/27/11680554t1h2579.jpg)
Kanepi legaliseerimine toob teadusuuringud
Kanadas möödunud aastal vastu võetud kanepi legaliseerimise seaduse tagajärjel kasvab kahtlemata selle levinud uimasti kohta tehtavate teadusuuringute hulk. Kuna kanep on seni olnud ebaseaduslik, on ka selle täpsemal uurimisel olnud hulgaliselt seaduslikke ja eetilisi takistusi. Legaliseerimine on aga esmakordselt võimaldanud teadlastel seda vägagi levinud uimastit lähemalt uurida. Kuigi mitmed algatatud uuringud ja eksperimendid kestavad kahtlemata aastaid, võime lühema kestusega katsete tulemusi oodata juba tuleval aastal.
/nginx/o/2018/12/27/11680557t1hf6ef.jpg)
Hiigelteleskoop otsib märke Maavälisest elust
Kaks aastat tagasi Hiinas valminud 500-meetrise läbimõõduga maailma suurim raadioteleskoop FAST on seni olnud töötanud vaid osaliselt, kuna käimas on valmimisele järgnev vigade parandamise periood. Alates 2016. aastast on FAST tuvastanud raadiosignaalide abil üle 50 uue pulsari ehk tiheda ja kiiresti keerleva surnud tähe. Täisvõimsusel tööle asumine tekitab aga esmakordselt võimekuse tabada õhkõrnasid raadiolainetena edasi kanduvaid märk väga kaugetest kosmilistest sündmustest nagu näiteks kiired raadiopursked ja kosmilise gaasi pilved. Pikemas perspektiivis oodatakse just raadioastronoomialt uusi teadmisi võimaliku maavälise elu kohta.