:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2018/12/19/11666649t1h2c74.jpg)
Kuigi keskkonnareostust vähendavatel ja vähese kemikaalikasutusega põllundusviisidel võib olla oma eeliseid, kasutatakse selle viljelemisel palju suuremat põllupinda põllumajanduses ning sellega kaasnevad ka suuremad süsinikuheited.
Uuring: mahepõllundus võib olla keskkonnale tavapärasest halvemgi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle maailma aina populaarsemaks kujuneval mahepõllumajandusel võib olla ootamatult suurem keskkonnamõju kui tööstuslikumatel alternatiividel. Seda näitab vähemasti üks hiljutine Rootsis läbi viidud uuring, milles võrreldi ubade ja nisu kasvatamist mahepõllumajanduslike ja mittemahedate meetoditega, teatasid Chalmersi Ülikooli teadlased.
Tuleb välja, et vähemalt kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise vaatenurgast on mahepõllundus isegi kahjulikum, kuna ilma väetisteta kulub sama koguse toidu tootmiseks oluliselt suuremal määral põllumaad.
«Meie tulemustest selgub, et Rootsis kasvatatud maheubadel on umbes 50 protsenti suurem mõju kliimamuutustele kui tavameetoditega kasvatatud ubadel,» ütles üks uuringus osalenud teadlastest, Chalmersi Tehnikaülikooli dotsent Stefan Wirsenius. «Mõnede toiduainetega on erinevus veelgi suurem. Näiteks Rootsi maheda talinisu puhul läheneb see 70 protsendile.»
Samas tunnistavad autorid ka oma uuringu kitsaskohti – vaadati vaid kaht põllukultuuride gruppi ja andmed on kogutud vaid ühe konkreetse piirkonna kohta Rootsis. Samas ei ole põhjust arvata, et näidatud seaduspärad mujal ei kehtiks, mistõttu on Wirsenius ja kolleegid nüüd püstitanud hüpoteesi, et samasugune ja suuremgi süsinikuheidete suurenemine võib kaasneda ka maheliha ja –piima tootmisega.
Teiselt poolt tunnistatakse jälle sedagi, et mahetoodanguga võib loomadele kaasneda oluliselt paremad elutingimused ja –kvaliteet. Lisaks on mahepõllundus pikas perspektiivis ka jätkusuutlikum. Seetõttu ei kaasne uuringuga kindlasti üleskutset mahepõllunduse kasutamist vähendada, pigem aga läheneda küsimusele toidugrupiti.
«[Mahedast tootmiset] olulisem on toidutüüp. Näiteks on mahedalt toodetud kanaliha ja ubade söömine palju keskkonnasõbralikum kui tavapäraste meetoditega toodetud loomaliha,» ütles Wirsenius.
Uuring ilmus teadusajakirjas Nature.