/nginx/o/2018/12/17/11663539t1h3f75.jpg)
Helsingi Ülikooli juhtimisel loodud preparaat on uuringu juhtidele teadaolevalt esimene putukate vaktsiin.
Soome teadlased lõid putukate massilise väljasuremise vastu esimese vaktsiini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased ise näevad enda loodud putukakaitsevahendis vajalikku abivahendit ennustatava nn putukate-apokalüpsise ära hoidmiseks. Nimelt on mitmed maailma uurimisasutused, nende seas ka ÜRO keskkonnaprogramm juhtinud tähelepanu murettekitavale ülemaailmsele putukate vähenemisele. Kuna kolm neljandikku maailma põllumajandustoodangust sõltub aga putuktolmlemisest, võib putukate suremine aga ka inimkonnale ränkasid tagajärgi kaasa tuua.
Hirmuäratav ennustus tugineb paraku ülemaailmsetel seireandmetel, mille kohaselt on putukapopulatsioonid kõikjal üle maailma kiiresti kahanemas. Näiteks ÜRO andmetel on ligi 40 protsenti maailma selgrootutest tolmeldajatest väljasuremise ohus. Selgroogsetest tolmeldajatest – lindudest ja nahkhiirtest – on ohustatud 16,5 protsenti.
Väljasuremise põhjused on mõistagi komplekssed ning tihtipeale ei osatagi üht konkreetset faktorit välja tuua. Näiteks mesilaste puhul räägitakse seetõttu nn pere kokkukukkumise sündroomist, mille mitmete põhjustajate sekka kuuluvad näiteks parasiteerivad varroalestad, laialdane pestitsiidide kasutamine ning viiruste ja seenhaiguste levimine.
Soome teadlaste loodud «vaktsiini» kasulikkus seisnebki selles, et annab mesilastele parema võime võidelda kahjulike mikroobidega. Ometigi on see inimestele tuntud vaktsiinidest küllaltki erinev, kuna putukatel ei ole antikehasid, mida inimene ründavate haigustekitajatega võitlemiseks kasutab. Läbimurre tuli avastusest, et teatud ööliblikatel tekib järglastele pärandatav immuunsus ka vaid «õigete» bakterite söömisest.
«Nägime, et putukatel võib teatud [immunoloogiline] informatsioon vaid söömise teel edasi kanduda. Täpne mehhanism oli alguses aga ebaselge,» ütles uuringu juhtivautor Dalial Freitak.
Koostöös mesilasi uuriva molekulaarbioloog Heli Salmelaga asutigi uurima vitellogeniini nimelist valku, mida kahtlustati immuunreaktsiooni info edastamises. Tulemusena sündiski nn valguline vaktsiin maailmas laialdaselt hävitustööd tegevale ameerika haudemädanikule. Uuringu käigus anti mesilasemale «vaktsiini» koos suhkrutükiga ning pärast selle ära söömist levita ema seda ka ülejäänud mesilaspere seas. Freitaki sõnul on kõige realistlikum tähtaeg uue tootega turule jõuda siiski veel vähemalt viie aasta kaugusel.
Kuigi haudemädanik on vaid üks paljudest mesilaste populatsioone laastavatest kahjuritest, on Freitak siiski entusiastlik.
«Isegi, kui suudame oma meetodiga päästa vaid väikese osa maailma mesilastest, oleme siiski teinud head ja teinud oma osa maailma päästmises. Isegi kahe-kolme protsendi suurune mesilaspopulatsioonide suurenemine oleks hiiglaslik edusamm,» ütles Freitak.