Uuring: neandertallastelt päritud geenid on muutnud meie aju kuju

Võrdlus: nüüdisinimese aju on kujutatud paremal, neandertallaste oma vasakul. Foto: Phillip Gunz/SWNS.COM / Scanpix

Värske uuring näitab, et nüüdisinimese erandliku aju kuju põhjuseks võib olla varaste Aafrikast välja rännanute ristumine neandertallastega.

Teadlased on juba ammu teadnud, et esimesed Aafrikast välja rännanud Homo sapiens’id ei leidnud eest sugugi asustamata maailmajagu, vaid hoopis varem maailma avastama läinud inimliigi neandertallased. Tänaseks on juba järjendatud ka meie lähima sugulasliigi genoom ning teada on seegi, et kaks liiki ristusid omavahel piisavalt, et jätta igavene jälg tänapäeva eurooplaste genofondi.

Näiteks on mitmed teadustööd viidanud võimalusele, et nn neandertallaste geenid andsid eurooplastele võimekama immuunsüsteemi. Teised uuringud jälle väidavad, et neandertallaste geenid on andnud meile lapikuma kolju.

Teadusajakirjas Current Biology avaldatud uuringus näitavad Leipzigis asuva Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi teadlased aga hoopis teistsugust mõju. Nimelt näib, et neandertallaste pärandina on eurooplaste aju hoopiski piklikumaks kujunenud. Kas või kuidas see käitumist mõjutada võiks, ei ole veel selge.

Oma lähimate sugulaste seas on Homo sapiens unikaalne selle poolest, et kui teistel liikidel on ajud pigem pikergused, siis inimesel on ta üsnagi ümmargune. Vanimad (ligi 300 000 aastat vanad) inimkoljud, mida teadlased uurida on saanud, on samas neandertallaste ja meie teiste lähisugulastega sarnaselt piklikud. 120 000 aastat tagasi oli inimaju aga juba ümarduma hakanud ning 36 000 aasta vanuseks määratud koljude ajukambrid on juba nüüdisinimese moodi ümarad.

Aju ümardumist seostatakse enamasti kindlate külgmiste ajuorganite nagu väikeaju suurenemisega.

Oma uuringus tahtsid saksa teadlased teha kindlaks, kas või kuidas neandertallaste geneetiline mõju eurooplaste ajusid mõjutada võis. Selleks uuriti läbi 4468 tänapäeva Hollandis ja Saksamaal elava inimese geenijärjestused, millest otsiti enam kui 50 000 geenimarkeri esinemist. Seejärel vaadati inimeste ajuskaneeringuid, et teha kindlaks, kuidas need leitud geenid avalduvad, kirjutab New York Times.

Lõpuks jäi «sõelale» kaks geeni PHLPP1 ja UBR4, millest esimene kontrollib närvirakke katva müeliinkesta tootmist, teine aga on seotud laste neuronite jagunemisega. Uuringu autorid oletavad, et need geenid võisid aidata kaasa keelelise suhtluse arengule või ka tööriistade valmistamisele. Lisaks muutis neandertallaste pärand ka aju kuju ning muudavad seda piklikumaks ja seega vähemalt kuju pooles teiste inimliikidega sarnasemaks.

«Ajude üldise ümaruse mõttes on see vaid vaevumärgatav muutus,» ütles Gunz Nature’le. «Ma ei usu, et seda palja silmaga isegi näha oleks. Inimesed, kes seda geenivarianti kannavad, ei näe ka kindlasti neandertallaste moodi välja.»