Egiptusest leiti 3000 aasta vanune massihaud

Gebel el-Silsila piirkond Egiptuses, kust massihaud leiti. Foto: Hervé Champollion / akg-images / Scanpix

Rootsi arheoloogid avastasid Egiptuse lõunaosas Gebel el-Silsilas ligi 3000 aastat vana massihaua.

Lundi Ülikooli klassikalise arheoloogia teadlane Maria Nilsson selgitas, et kuigi nende uurijate grupp on kaevanud välja vähem kui pool hauapiirkonda, on nad leidnud juba suure hulga luukeresid, kirjutas The Local.

«Seal on lihtsalt üks luukere teise järel,» ütles Nilsson. Ta kirjeldas, et nad pole veel isegi esimest kambrit lõpuni välja kaevanud, kuid on leidnud juba ligi 50 täiskasvanu ja 25 lapse maised jäänused. 

Nilsson teatas koos oma briti abikaasa John Wardiga leiust video teel, kohe pärast seda, kui Egiptuse antiigiministeerium oli sellekohase teate ka välja saatnud.

Arheoloogide grupp avastas haua juba möödunud aastal, kuid alles selle aasta oktoobris, kui nad alustasid põhjalikuma väljakaevamisega, mõistsid nad selle erakordsust. Haud on viie meetri sügavusel maa all ning koosneb kahest kambrist, mis mõlemad on täidetud vee, liiva ja mudaga.

Praegu arvatakse, et haud pärineb vana Egiptuse 18. dünastiast, mis tähendab, et see on ligi 3400 aastat vana. Lisaks kontidele on arheoloogid leidnud ka hauda kaasa pandud esemeid nagu skarabeuse, amulette ning keraamilisi potte, mis pärinevad kolme vaarao, Thutmosis II, Thutmosis III ja Amenhotep II põlvkondadest.

Nilssoni sõnul ei ole seal piirkonnas väljakaevamiste käigus leitud mitte ühtegi teist massihauda.

«Mitte ükski teine hauakamber Gebel el-Silsilas pole varasemalt sisaldanud sedavõrd paljusid inimesi,» kirjutas Nilsson oma blogis.

«Üks olulisemaid tulemusi Gebel el-Silsilas on maetud laste ja naiste hulk, mis näitab seda, et iidses Khenys elas ja töötas terve ühiskond koos perekondadega,» kirjutas arheoloog.

Tema sõnul võib haua ning sinna kaasa pandud esemete põhjal arvata, et sinna on maetud jõukama keskklassi esindajad. Samuti usuvad arheoloogid, et tegemist oli karjääri kaevandajatega.

Arheoloogidel on mitu teooriat selgitamaks, miks on nii paljud inimesed maetud ühte hauda. Võimalik, et tegemist oli omamoodi surnukuuriga, kus Egiptuse preestrid hoidsid surnukehasid seni, kuni mõni matmisala saadavale tuli. Teise võimalusena kaalutakse ka seda, et Egiptuses oli lihtsalt epideemiline haiguspuhang.