Eestist pärit tippteadlane: ühel hetkel peame geenide juurest edasi liikuma

Kromosoomianalüüs pole valdkond, millega kedagi tegelema sundida, ütleb Terje Raudsepp. Aga kui see ükskord meeldima hakkab, siis võib kromosoomidest ja mikroskoobist saada eluaegne sõltuvus. Temal on see. Foto: Elmo Riig / Sakala

Terje Raudsepp on kodumaal teadlastegi seas võrdlemisi tundmatu, kuid ometi oma erialal maailma absoluutne tipp. Texase A&M ülikooli tsütogeneetika ja genoomika labor, mida ta juhatab, on üks vähestest maailmas, kus suudetakse teha nii kodu- kui ka metsloomade kromosoomiuuringuid. Muu hulgas täitis Raudsepp rahvusvahelises hobuse genoomi uurimise meeskonnas juhtivat rolli.

Raudseppa seob kodumaaga juba aastakümneid vaid siia jäänud perekonna külastamine ja kaastöö ainsale hobuseteemalisele ajakirjale Oma Hobu. Sellest ajast, kui ta 1995. aastal enda sõnul kogemata ja lühikeseks ajaks Rootsi läks, on kokkupuude Eesti teadlaskonnaga jäänud väga napiks.

Novembris esines Raudsepp Viljandis toimunud Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverentsil, mille jaoks oli tal eestikeelse ettekande koostamisega omajagu pusimist. Vestlesime päev enne seda meile mõlemale küllaltki võõras väikelinnas Viljandis elust, teadusest ja sellest, miks tema viljeldav teadusvaldkond maailmas nõnda haruldane on.